Idarinne (Teine maailmasõda): erinevus redaktsioonide vahel

[[13. juuli]]l varisesid Nõukogude vasturünnakud Belgorodi ruumis raskete kaotustega kokku. Ainult ühes lõigus purustati täielikult 2 Punaarmee rügementi ja võeti arvukalt vange. Ruumis [[Orjol]]ist ida ja põhja pool ründas Punaarmee 13. juulil jälle tugevdatud jõududega. Võitlused, milles Punaarmee, hoolimata raskest vereohvrist, ei suutnud edu saavutada, kestsid [[14. juuli]]l, mil Saksa reservid asusid vasturünnakule, veel suurema ägedusega. 14. juulil purustati Belgorodi ruumis Saksa üksuste koondatud rünnakul veel üks Nõukogude jõududegrupp ja tõrjuti uued, siiski nõrgemate jõududega kui eelpäevil teostatud vasturünnakud. Orjolist ida ja põhja pool jätkas Punaarmee oma tankidest ja lahingulennukeist toetatud rünnakuid. Nõukogude katsed Saksa positsioonidest läbi murda nurjusid.

 

 

Manstein taandus oma üksustega 30. septembril Dnepri äärde. 6. novembril jätsid sakslased maha [[Kiiev]]i. 9. oktoobril taandusid [[väegrupp A]] üksused [[Tamani poolsaar]]elt ning 31. oktoobriks oli [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] suletud piiramisrõngasse [[Krimmi poolsaar]]el.

===Pealetungioperatsioon Smolenski suunal ===

[[File:Map detail of smolensk operation.jpg|pisi|left|Pealetungioperatsioon Smolenski suunal]]

{{Vaata|Dnepri-Karpaatia pealetungioperatsioon}}

[[File:Karte - Donezbecken-Operation 1943.png|pisi|Donbassi pealetungioperatsioon]]

===Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon ===

[[Pilt:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|left|[[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]], 14. jaanuar – 1. märts 1944]]

Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša operatsioon|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]].

{{vaata|Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon}}, ''[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]''

[[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus Idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]]

{{vaata|Operatsioon Täht}}

[[19. veebruar]] – [[15. märts]] [[1943]] [[Kolmas Harkovi lahing|Harkivi lahingu]]te tulemusena said Saksa väed tagasi kontrolli Harkivi ja [[Belgorod]]i linna üle.

 

{{vaata|Jätkusõda}}, ''[[Soome Teises maailmasõjas]]''

[[12. august]]ini toimusid [[Tannenbergi liin]]il rasked [[Sinimägede lahingud]]. Punaarmee suurpealetungi peatasid III. SS-Soomuskorpuse koosseisus 11. SS-diviis "Nordland", 23. SS-diviis "Nederland", 4. SS-Brigaad "Langemarck" ja 20. Eesti SS-diviis ning XXVI ja XXXXIII armeekorpus. [[22. august]]il pidas raskeid võitlusi Tartu rindel SS-rünnakubrigaad "Wallonie" SS-Sturmbannführer [[Leon Degrelle]] juhtimisel.

{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}, ''[[Sinimägede lahing]], [[Tannenbergi liin]]''

 

{{vaata|Iași-Chișinău pealetungioperatsioon}}

{{vaata|Rumeenia Teises maailmasõjas}}, ''[[Bulgaaria Teises maailmasõjas]], [[Ungari Teises maailmasõjas]]''

 

27. septembril 1944 sisenesid Punaarmee väed Jugoslaaviasse, vallutades [[Väegrupp F|väegrupi F]] vägedelt 19. oktoobril [[Belgrad]]i. Novembris taandus sakslaste [[väegrupp E]] Kreekast ja Albaaniast.

[[8. jaanuar]]il lõid Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" vaenlase Ungaris taganema. Mitmepäevases raskes võitluses [[Balatoni järv]]e ja [[Doonau]] vahelisel alal murti läbi vaenlase kaitseliinide ning löödi põhja pool Vertesi mäeahelikku Punaarmee 40 km tagasi.

===Visla-Oderi pealetungioperatsioon===

12. jaanuarist 3. veebruarini 1945 toimunud Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Visla-Oderi operatsioon|Visla-Oderi pealetungioperatsioon]]iga hõivati suurema osa [[Poola Teises maailmasõjas|Poolast]], vallutasid [[17. jaanuar]]il Varssavi, [[19. jaanuar]]il [[Krakov]]i ja jõuti [[3. veebruar]]il [[Oder]]i jõeni.

 

[[21. aprill]]iks oli Nõukogude marssal [[Georgi Žukov]]i [[1. Valgevene rinne]] murdnud läbi Saksa kaitseliinid [[Seelöwe kõrgendik]]ul. [[Adolf Hitler]] hakkas kokku kutsuma kokkulapitud üksusi, mis olid osa Steineri-nimelisest Armeegrupist (Armeeabteilung Steiner), et moodustada midagi korpusetaolist. Ta käskis [[Felix Steiner]]il rünnata 1. Valgevene rinde põhjatiiba, samal ajal pidi 9. Armee ründama lõunast. Rünnaku hõlbustamiseks anti Steineri juhtida kolm 9. Armee diviisi: CI Armeegrupp, rindest kurnatud 4. SS-Politseidiviis, 5. Jäägridiviis, ungarlastest koosnev 25. SS-Panzergrenaderide diviis Hunyadi – kõik asusid Finow kanalist põhja pool, Žukovi rinde põhjatiival – ning Weidlingi LVI Tankikorpus, mis asus veel Berliinist ida pool, põhjatiib Werneucheni all.

Kõik kolm diviisi põhjast pidid ründama Eberswalde'st (Finow kanalil, 24 km Berliinist idas) lõuna pool. LVI Tankikorpuse suunas, lõigates 1. Valgevene rinde niimoodi kaheks. Steiner kutsus Heinrici ning informeeris teda plaanist, kuid seda plaani ei saanud teostada, sest 5. Jäägridiviis ja 25. Panzergrenaderide diviis oli kaitsele positsioneeritud ning seda polnud võimalik ümber positsioneerida enne, kui II Mereväe diviis saabus rannikult neid abistama. Nii olid vabad vaid 4. SS–Politseidiviisi kaks pataljoni, kuid neil polnud lahingurelvi. Heinrici helistas Saksa kindralstaabi ülemale [[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]]ile, ütles talle, et plaani pole võimalik teostada, ning soovis rääkida Hitleriga, kuid talle öeldi, et Hitler on tema kõne vastuvõtmiseks liiga hõivatud.