Vikipeedia

Pegasus (kanderakett): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
1. rida:
 
[[Pilt:Pegasus - GPN-2003-00045.jpg|pisi|Pegasuse Rakettrakett]]
'''Pegasus''' on õhus käivituv [[kanderakett]], mis on mõeldudette nähtud mehitamata kosmosemissioonideks. SeeSelle ontöötas välja arendatud [[Orbital Science Corporation]]i poolt. See rakett

Rakett viib [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] kuni 443-kilogrammiseid laadungeid. Pegasus lendas esimest korda aastal 1990 ning on kasutusel tänapäevani. Kanderakett koosneb kolmest tahkekütusega astmest ning valikulisest neljandast vedelkütusega astmest, mis aitavad raketil saavutada orbitaalkiirust.<ref name=":101" />
 
==Pegasuse programm==
Kanderaketi kolme astme Orioni mootorid on toodetud firmas Alliant Techsystems. <ref name="mg94Y" /> EnamusSuurem osa Pegasusest on disanitud Dr. Antonio Eliase ningja tema meeskonna poolt. <ref name="JZ3XW" /> Raketi tiib ja uimed on disaininud Burt Rutan.<ref name="kFIDj" />
 
5. aprillil 1990 toimus esimene edukas Pegasuse missioon. Algselt kasutatud lennuk,lennukit B-52 Stratofortress NB-008, mis kanderaketi õhku viis, juhtis NASA testipiloot ning erru läinud astronaut Gordon Fullerton. Lennuk ise startis Edwardsi õhuväe keskusest, mis asub Lõuna-Californias.<ref name=":0" />
 
Pegasuse kanderaketist on 2 versiooni: standard ja XL. Pegasuse XLi hakati tootma 1994. aastal. Rakett ise muutustehti suuremaks ning 1. ja 2. aste seepärast ka pikemaks, kolmas ja neljas aste on varasematega samad. SamutiXL genereerib XL ka suuremat tõukejõudu. Praegu toodetakse ainult Pegasus XL-i rakette.
 
• Mass: 18, 500 kg (Pegasus), 23, 130 kg (Pegasus XL)
 
• Pikkus: 16,9 m (Pegasus), 17,6 m (Pegasus XL)
18. rida ⟶ 20. rida:
• Tiiva laius: 6,7 m
 
• Kandevõime: 443 kg (diameeter: 1,18 m, pikkus: 2,13 m)<ref name="u3F2v" />
 
==Kosmosesse lendamine==
[[File:Pegasus Launch from Dryden.jpg|thumb|250px|1991. aastal tehtud pilt, kus Pegasuse mootor süttib pärast seda, kui see on B-52 Stratofortressi alt lahti lastud.]]
Rakett viiakse algusesalgul lennukiga Stargazer L-1011 lennukiga kaheteistkümne12 kilomeetri kõrgusele, kus see lahti lastakse. Enne esimest staadiumi on see viis sekundit vabalangemises.<ref name=":101" />
===Esimene staadium===
Pärast viiesekundilist vabalangemist süttib Orion 50S tahkekütuse mootor. Rakett juhib ennast kolmnurkse tiiva ja raketi taga olevate uimede abil. Esimene staadium kestab umbes 69 sekundit ja lõpeb 61 kilomeetrit kõrgemal maapinnast. Esimese staadiumi lõpuks kolmnurkne tiib ja uimed kaovad.<ref name=":101" />
===Teine staadium===
Teisel staadiumil sütibsüttib Orion 50 tahkekütuse mootor ja asendi hoidmiseks kasutatakse tõukejõu vektorjuhtimist. See on siis kahes dimensioonis: kalde hoidmiseks ja kõrvalekallete vastu. Orion 50 põleb umbes ühe minuti ja kümne sekundi jagu. Pärast seda kaob kate pealt ära ja paljastaksepaljastub satelliit, mida rakett kannab.<ref name=":101" />
===Kolmas staadium===
Siis hakkab töötama Orion 38 mootor, mis töötab 64 sekundit. Põlemise lõppedes kukub ülejäänud rakett satelliidi küljest lahti.<ref name=":101" />
===Valikuline neljas staadium===
Valikuline neljas staadium kasutab kütusena hüdrasiini. Selle staadiumi lisamine tähendab seda, et satelliitide jaoks on raketis vähem ruumi, sest kütus peab samasse kohta mahtuma. Seda kasutakasekasutatakse selle jaoksselleks, et saadasaavutada orbiidile laskmisel suurem täpsus, kui orbiidile lastakse.<ref name=":101" />
 
==Lennuk==
Üks kõige suuremaidOlulisemaid põhjuseid, miks kanderakettide starte edasi lükatakse, on halvad ilmastikuolud. Lennukiga viiakse rakett kaheteistkümne12 kilomeetri kõrgusele stratosfääri, kus külgtuuled on nõrgad, aga lennuki õhku tõusmiselõhkutõusmisel on ilm ikkagi faktorikstähtis tegur. Lennuki kasutamisel on suureks eeliseks ka raha kokkuhoid varustuse pealt, näiteks pole vaja stardiplatvormi ja sellega seotud varustust. Lennukiga saab kanderaketi käivitada ookeani kohalt, mis on kokkuhoid kindlustusmaksude pealt. AlgusesAlgul kasutati kanderakettide õhkuviimiseks NASA enda B-52 Stratofortress NB-008 lennukit. 1994. aastal hakkas Orbital Science Corporations kasutama vana Air Canada modifitseeritud Lockheed L-1011 lennukit.<ref name="4W2eA" />
 
==Missioonid==
[[File:Pegasus XL IBEX in clean room 01.jpg|thumb|250px|Ettevalmistused Pegasus XLi kallal.ettevalmistamine ]]
[[File:Image-Pegasus XL IBEX in clean room 02.jpg|thumb|250px|Pegasus XLi eesmine osa. Näha on IBEXi satelliit.]]
[[File:Lockheed TriStar launches Pegasus with Space Technology 5.jpg|thumb|250px|Orbitali Lockheed L-1011 ''Stargazer''<nowiki/>'i all on Pegasuse kanderakett, mis kannab kosmosesse kolmekolm satelliiti.]]
[[File:Pegasus Launch from Dryden.jpg|thumb|250px|1991. aastal tehtud pilt, kus Pegasuse mootor süttib pärast seda, kui on B-52 Stratofortressi alt lahti lastud]]
[[File:Pegasus XL IBEX 2008 Vandenberg Air Force Base, California.jpg|250px|thumb|Lockheed L-1011 lennuki alla kinnitatud Pegasus XL-i kanderakett.]]
[[File:Pegasus XL IBEX 2008.jpg|thumb|right|250px|Lockheed L-1011 lennuki alla kinnitatud Pegasus XL-i kanderakett.]]
Aastatel 1990–2013 on olnud 42 missiooni, millest on ebaõnnestunud vaid 3.
{| class="wikitable"
! Lend
! Kuupäev
! Rakett (lennuk)
! Veos
! Tulemus
52. rida ⟶ 54. rida:
| 1.
| 5.04.1990
| Standard (B-52)
| Pegsat & NavySat
| Edukasedukas
|-
| 2.
| 17.07.1991
| Standard (B-52)
| Microsats (7)
| Edukasedukas
|-
| 3.
| 9.02.1993
| Standard (B-52)
| SCD-1
| Edukasedukas
|-
| 4.
| 25.04.1993
| Standard (B-52)
| Alexis
| Edukasedukas
|-
| 5.
| 18.05.1994
| Standard (B-52)
| STEP-2
| Edukasedukas
|-
| 6.
| 27.06.1994
| Pegasus XL (L-1011)
| STEP-1
| ebaõnnestus
| Ebaõnnestumine
|-
| 7.
| 3.08.1994
| Standard (B-52)
| APEX
| Edukasedukas
|-
| 8.
| 3.04.1995
| Standard (L-1011)
| ORBCOMM (2) & OrbView-1
| Edukasedukas
|-
| 9.
| 22.06.1995
| Pegasus XL (L-1011)
| STEP-3
| ebaõnnestus
| Ebaõnnestumine
|-
| 10.
| 8.03.1996
| Pegasus XL (L-1011)
| REX II
| Edukasedukas
|-
| 11.
| 16.05.1996
| Standard (L-1011)
| MSTI-3
| Edukasedukas
|-
| 12.
| 2.07.1996
| Pegasus XL (L-1011)
| TOMS
| Edukasedukas
|-
| 13.
| 21.08.1996
| Pegasus XL (L-1011)
| FAST
| Edukasedukas
|-
| 14.
| 4.11.1996
| Pegasus XL (L-1011)
| SAC-B & HETE
| ebaõnnestus
| Ebaõnnestumine
|-
| 15.
| 21.04.1997
| Pegasus XL (L-1011)
| MiniSat
| Edukasedukas
|-
| 16.
| 1.08.1997
| Pegasus XL (L-1011)
| OrbView-2
| Edukasedukas
|-
| 17.
| 29.08.1997
| Pegasus XL (L-1011)
| FORTE
| Edukasedukas
|-
| 18.
| 22.10.1997
| Pegasus XL (L-1011)
| STEP-4
| Edukasedukas
|-
| 19.
| 23.12.1997
| Pegasus XL (L-1011)
| ORBCOMM (8)
| Edukasedukas
|-
| 20.
| 25.02.1998
| Pegasus XL (L-1011)
| SNOE & T1
| Edukasedukas
|-
| 21.
| 1.04.1998
| Pegasus XL (L-1011)
| TRACE
| Edukasedukas
|-
| 22.
| 2.08.1998
| Pegasus XL (L-1011)
| ORBCOMM (Satellites 13–20)
| Edukasedukas
|-
| 23.
| 23.09.1998
| Pegasus XL (L-1011)
| ORBCOMM (Satellites 21–28)
| Edukasedukas
|-
| 24.
| 22.10.1998
| Standard (L-1011)
| SCD-2
| Edukasedukas
|-
| 25.
| 5.12.1998
| Pegasus XL (L-1011)
| SWAS
| Edukasedukas
|-
| 26.
| 4.03.1999
| Pegasus XL (L-1011)
| WIRE
| Edukasedukas
|-
| 27.
| 17.05.1999
| Pegasus XL (L-1011)
| Terriers & MUBLCOM
| Edukasedukas
|-
| 28.
| 4.12.1999
| Pegasus XL (L-1011)
| ORBCOMM (Satellites 29–35)
| Edukasedukas
|-
| 29.
| 7.06.2000
| Pegasus XL (L-1011)
| TSX-5
| Edukasedukas
|-
| 30.
| 9.10.2000
| Pegasus Hybrid (L-1011)
| HETE-2
| Edukasedukas
|-
| 31.
| 5.02.2002
| Pegasus XL (L-1011)
| HESSI
| Edukasedukas
|-
| 32.
| 25.01.2003
| Pegasus XL (L-1011)
| SORCE
| Edukasedukas
|-
| 33.
| 28.04.2003
| Pegasus XL (L-1011)
| GALEX
| Edukasedukas
|-
| 34.
| 26.06.2003
| Pegasus XL (L-1011)
| OrbView-3
| Edukasedukas
|-
| 35.
| 12.08.2003
| Pegasus XL (L-1011)
| SCISAT-1
| Edukasedukas
|-
| 36.
| 15.04.2005
| Pegasus XL (L-1011)
| DART
| Edukasedukas
|-
| 37.
| 22.03.2006
| Pegasus XL (L-1011)
| ST-5 (3)
| Edukasedukas
|-
| 38.
| 25.04.2007
| Pegasus XL (L-1011)
| AIM
| Edukasedukas
|-
| 39.
| 25.04.2008
| Pegasus XL (L-1011)
| C/NOFS
| Edukasedukas
|-
| 40.
| 19.10.2008
| Pegasus XL (L-1011)
| IBEX
| Edukasedukas
|-
| 41.
| 13.06.2012
| Pegasus XL (L-1011)
| NuSTAR
| Edukasedukas
|-
| 42.
| 27.06.2013
| Pegasus XL (L-1011)
| IRIS
| Edukasedukas
|}<ref name="31voX" />
==Pegasuse esimesed==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pegasus_(kanderakett)"