Priekuļi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[1526]]. aastal [[lään]]istas [[Liivimaa ordu maameistrite loend|Liivimaa ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]] [[Georg Freudenberg]]ile mitu maatükki, millest kujunes mõis. Poola ajal liideti valdus [[Võnnu staarostkond|Võnnu staarostkonnaga]]. Rootsi ajal läks see kantsler krahv [[Axel Oxenstierna]]le. XVII sajandi lõpul langes mõis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooni]] käigus riigile ja edaspidi oli see [[riigimõis]].<ref name="ortslexicon171">Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 171.</ref>

Priekuļi ainsat karjamõisa (''Kneesche'') on nimetatud [[1826]]. ja [[1909]]. aastal. Rootsi ajal [[1681]]. aastal oli selle asemel talu (''Gesinde Knehse'').<ref>''Ibid''Baltisches historisches Ortslexikon. 1990, lk 290.</ref>

Mõisale kuulus kaks kõrtsi. [[1900]]. aastal on nimetatud Knēža kõrtsi (''Kneesche-Krug''), mille kõrtsmikuks oli Andsch Zimsche. Raune kõrtsi (''Raune-Krug'') kõrtsmik oli Peter Purmal.<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 91.</ref> Aastast [[1908]] oli kõrtsmikuks Jan Rumpit.<ref name="richter478">Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 478.</ref>

1892. aastal kuulus riigimõisale 970 tiinu (1060 hektarit) mõisamaad ja 2553 tiinu (2789 hektarit) talumaad; mõisamaast oli õigeusu vaimuliku käsutusse antud 63 tiinu (69 hektarit).<ref>Kröger, A. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga, 1892, lk 48.</ref> Üle 3500 tiinuse valdusena kuulus see suurte mõisate hulka. Edaspidi selle suurus vähenes tuntavalt. [[1909]]. aastal oli selle suuruseks 540 tiinu (590 hektarit),<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 478.<name="richter478"/ref> seega oli see muutunud väikese suurusega mõisaks. Kui mõis aastal 1920 maareformi käigus likvideeriti, kuulus sellele 387 hektarit maad.<ref>[http://www.priekuli.lv/images/Publiskie_dokumenti/Priekuli-apraksts.pdf Priekuļu pagasta teritorijas plānojums]</ref>

Riigimõisa majandus oli võrdlemisi laiaulatuslik. Selle meiereist turustati igal aastal [[Cēsis|Võnnusse]] 50 000 toopi piima. Mõisal oli kaks veskit: vesiveski Vaives ning vesi- ja tuuleveski Kunzes. Lisaks sellele kuulus mõisale kaks tellisetehast, saekaater, sindlihöövel ja lubjapõletusahi.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 478.<name="richter478"/ref>

Saksakeelne nimi ''Freudenberg'' tuleneb XVI sajandi maavaldaja Georg Freudenbergi nimest. Läti nimekuju on tulnud samuti mõisavaldaja järgi: lätikeelne sõna ''prieks'' tähendab rõõmu (saksa keeles ''Freude'').<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 171.<name="ortslexicon171"/ref>