Redaktsioon: 8. august 2018, kell 14:14 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust →‎Ajalooline ja süstemaatiline muusikateadus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. august 2018, kell 14:30 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust →‎Ajalooline ja süstemaatiline muusikateadus Uuem muudatus →
21. rida: Guido Adler on väljaandes Vierteljahrsschrift für Musikwissenschaft (1885) ilmunud artiklis "Umfang, Methode und Ziel der Musikwissenschaft" on jaotanud muusika uurimise kaheks suunaks: ajalooliseks ja süstemaatiliseks, millel sama ainese uurimiseks võivad olla erienevad meetodid. Oma jaotuse esitas ta väikeste muudatustega ka oma raamatus "Methode der Musikgeschichte" (1919: 7)<ref>file:///C:/Users/Kasutaja/Desktop/AJUTINE/ADLER.%20METHODE%20DER%20MUSIKGESCHICHTE/methodedermusikg00adle.pdf Guido Adler 1919. Methode der Musikgeschichte</ref>: :I. Ajalooline (muusikaajalugu epohhide, rahvaste, riikide, maade, piirkondade (''Gauen''), linnade, koolkondade, muusikute (''Künstlern'') kaupa). ::A. Muusikaline paleograafia (semeiograafia) ~~Palaeographie~~ (~~Semeiographie) (Notationen~~noodistused). ::B. Ajaloolised põhiklassid (muusikavormide rühmitamine). ~~::B. Historische Grundklassen (Gruppierung der musikalischen~~ ::C. ~~Gesetze~~Reeglid:▼ ~~Formen).~~ :::1. kuidas need teatud epohhi kunstiteostes esinevad, ▲::C. Gesetze: :::2. nagu neid on loodud ja õpetanud kaasaegsed teoreetikud, ~~:::1. wie sie in den Kunstwerken je einer Epoche vorliegen,~~ :::3. kuidas nad paistatavad silma kunstiõpetuses. ~~:::2. wie sie von den Theoretikern der betreffenden Zeit gefaßt und gelehrt werden,~~ ::D. Muusikainstrumendid. ~~:::3. wie sie in der Kunstausübung hervortreten.~~ :II. Süstemaatiline (kõrgemate reeglite asend helikunsti üksikute harude suhtes). ~~::D. Musikalische Instrumente.~~ ::A. nende uurimine ja põhjendamine: ~~:II. Systematisch (Aufstellung der in den einzelnen Zweigen~~ :::1. harmoonias (helikõrguslikult (''tonal'')), ~~der Tonkunst zu höchst stehenden Gesetze).~~ :::2. ~~Rhythmik~~rütmikas (ajaliselt (''zeitlich'')),▼ ~~::A. Erforschung und Begründung derselben in:~~ :::3. ''Melik'' (helikürgusliku ja ajalise korrelatsioonis). ~~:::1. Harmonik (tonal),~~ ::B. Helikunsti esteetika ja psühholoogia: ▲:::2. Rhythmik (zeitlich), :::1. Võrdlemine ja hindamine ning nende seos esinevate subjektidega, ~~:::3. Melik (Korrelation von tonal und zeitlich).~~ :::2. Kompleks otseselt ja kaudselt eelmistega seotud küsimusi. ~~::B. Ästhetik und Psychologie der Tonkunst:~~ ::C. Muusikapedagoogika ja didaktika: ~~:::1. Vergleichung und Wertschätzung und deren Relation mit den apperzipierenden Subjekten,~~ :::1. muusika elementaarteooria (''Allgemeine Musiklehre''), ~~:::2. Komplex unmittelbar und mittelbar damit zusam- menhängender Fragen.~~ :::2. harmooniaõpetus (''Harmonielehre''),▼ ~~::C. Musikalische Pädagogik und Didaktik:~~ :::13. ~~Allgemeine Musiklehre~~kontrapunkt, :::4. kompositsiooniõpetus (''Kompositionslehre''),▼ ▲:::2. Harmonielehre, :::5. orkestratsioon (''Instrumentationslehre''),▼ ~~:::3. Kontrapunkt,~~ :::6. laulmise ja instrumendiõpetuse meetodid. ▲:::4. Kompositionslehre, ::D. Musikoloogia (etnograafia ja folkloristika teenistuses uurimine ja võrdlemine). ▲:::5. Instrumentationslehre, ~~:::6. Methoden des Unterrichtes in Gesang und Instru- mentalspiel.~~ ~~::D. Musikologie (Untersuchung und Vergleichung im Dienste der Ethnographik und Folkloristik).~~ ==Kirjandus==

Muusikateadus: erinevus redaktsioonide vahel