Õigusteadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P ibid välja |
||
1. rida:
'''Õigusteadus''' on [[teadus]], mis selgitab [[kehtiv]]ate [[õigusnorm]]ide sisu.<ref name="aarnio45">[[Aulis Aarnio]]. "Õiguse tõlgendamise teooria." Õigusteabe AS Juura 1996. lk 45.</ref> Tavakasutuses jäävad tagaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse õigusnormide sisu küsimustele.<ref
==Õigusteadus ja jurisprudents==
:''Põhiartikkel:'' [[Jurisprudents]]
Eelneva tõttu samastatakse enamikul juhtudel õigusteadus '''jurisprudentsiga''' ehk '''õigusdogmaatikaga''' kui normide sisu selgitamisega.<ref name="narits10">[[Raul Narits]]. "Õigusteaduse metodoloogia I." Õigusteabe AS Juura: Tallinn 1997. Lk. 10.</ref> Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse [[tõlgendamine|tõlgendamiseks]].<ref
Õigusteadus kui jurisprudents (''Rechtswissenschaft'') on peamiselt Saksa [[19. sajand]]i teise poole õigusteadlaste looming, mis kasvas välja [[Carl Friedrich von Savigny]] ideedest. Savigny väitis oma vaidluses [[Anton Friedrich Justus Thibaut|Thibaut]]'ga, et [[loomuõigus]]e asemel tuleks Saksa [[eraõigus]]e kodifitseerimisel pöörduda Saksa riikides ajalooliselt jõus olnud õiguse poole. See tähendas [[Rooma eraõigus]]e uurimist.<ref>John Henry Merryman. "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (1985), taasesitatud väljaandes John Henry Merryman jt., "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (LexisNexis 1994), lk. 481.</ref>
| |||