Erinevus lehekülje "Barokk (muusika)" redaktsioonide vahel

Rohkelt kirjutati vokaalseid [[suurvorm]]e – [[kantaat]]e, [[oratoorium]]eid ja [[passioon]]e. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt.
 
===''Concerto grosso''===
[[Pilt:Baschenis - Musical Instruments.jpg|thumb|250px|[[Evaristo Baschenis]]'e maal, millel on kujutatud barokkinstrumente, sealhulgas [[rataslüüra]], [[klavessiin]], ''[[viola da gamba]]'', [[lauto]], [[viiul]] ja [[barokk-kitarr]].]]
17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks [[viiul]]i esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa [[viiulimeister|viiulimeistrite]] koolkonnaga [[Cremona]]s ([[Amati]]d, [[Guarneri]]d ja [[Stradivari]]d). [[Itaalia]] küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks [[ansamblikoosseis]]uks [[barokktrio]], millest kujunes välja "itaalia orkester" – kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, [[harmoonia (muusika)|harmooniatäiteks]] [[vioola]]d ja vundamendiks [[basso continuo]]. Moodustati ka päris suuri [[orkester|orkestreid]]. Žanritest kirjutati enim [[sonaat]]e ja [[kontsert]]e. Viimase ühe alatüübi, ''[[concerto grosso]]'' looja oli [[Arcangelo Corelli]]. [[Soolokontsert]]ide meister oli [[Antonio Vivaldi]].