Barokk (muusika): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
 
==Barokkstiili kirjeldus==
===Kontseptuaalne kirjeldus===
Muusikastiili muutumist võrreldes varasemaga tajuti selgelt juba 1600ndate alguses. Leidus heliloojaid, kellele moodi läinud uus muusikastiil ei sobinud ja kes püüdsid säilitada vana muusikastiili. Vana ja uue pooldajate diskussiooni käigus hakati eelmist muusikastiili nimetama vanaks stiiliks (''stile antico'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit esimeseks praktikaks (''prima pratica'') ning uut muusikastiili moodsaks stiiliks (''stile moderno'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit teiseks praktikaks (''seconda pratica'').
 
EsimestVana kompositsioonimeetoditstiili (''primaehk pratica'')esimest praktikat iseloomustas:
* polüfooniline faktuur,
* teksti neutraalne tõlgendus,
21. rida ⟶ 22. rida:
* kirikulaadide süsteem
 
TeistUut kompositsioonimeetoditstiili (''stileehk moderno'')teist praktikat iseloomustas:
* raamhäältele tuginev homofooniline faktuur,
* teksti afektiline tõlgendus,
29. rida ⟶ 30. rida:
* duur-moll-süsteem
 
Mõiste 'barokk' muusikastiili nimetusena tuli siiski käibele alles iroonilises kontekstis seoses Jean-Philippe Rameau ooperi Hippolyte et Aricie esietendusega Pariissis oktoobris 1733, mille kohta ilmus mais 1734 väljaandes Mercure de France anonüümne kriitika (‘Lettre de M*** à Mlle*** sur l’origine de la musique’, pp. 868–70). Anonüümne autor vihjas varjatult, et uues ooperis oli kõik ''du barocco'' (moondunud pärli sarnane) ja kurtnud, et ooperi muusikal puudus ühtne meloodia, see oli dissonantside ja pidevalt muutuvate helistike ning meetrumi tõttu ebastabiilne ning selles vahetus kogu aeg kompositsioonimeetod.
 
Baroki kriitika jätkus ka Jean-Jacques Rousseau „Muusikasõnastikus“ (''Dictionnaire de musique'', 1768) märksõna "barokkBarokk" all: "Barokkmuusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, laul on pingutatud ja ebaloomulik, intonatsioon on raskepärane ja liikumine vaevaline." (''BAROQUE. Une Musique Baroque est celle dont l'Harmonie est confuse, chargée de Modulations de Dissonnances, le Chant dur & peu naturel, l'Intonation difficile, & le Mouvement contraint. Il y a bien de l'apparence que ce terme vient du Baroco des Logiciens.'')
 
Barokile on omistatud erinevaid tunnuseid
50. rida ⟶ 51. rida:
Seega need omadused kirjeldavad pigem barokkajastu väga üldist renessansist eraldamist kui piiritlevad barokki võrreldes kasvõi näiteks sellele järgnevate muusikastiilidega.
 
17.-18. sajandi barokkmuusikatBarokkmuusikat ja selle vaimsust analüüsides jääb eristava tunnusena lõpukssiiski pinnale ainult teatud eriline suhtumine muusika emotsionaalsesse väljendusse. 1540ndatest kuni vähemalt 1720ndateni kasvas sellise muusika osatähtsus, mida kasutati järjest afektiivsemate seisundite väljendamiseks, olgu need siis inspireeritud tekstist või mitte. Selline heliloojate järjest suurenev ülima emotsionaalse väljenduslikkuse taotlus viiski lõpuks ekstravagantse stiilini, millele 18. sajandi keskel anti kriitikute poolt pilkav koondnimetus "barokk". Samas, kui sellesse pilkesõnasse kodeeritud ebaõnnestumisele, ülevõimendatusele, kummalisusele, grotesksusele ja maneeridele mitte eriti mõelda, siis seda muusikat on võimalik pidada ka lihtsalt ilusaks.
 
 
===Tehniline kirjeldus===
Barokkmuusika pingelisus, dünaamilisus, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus kutsusid paratamatult esile muudatusi ka muusika kompositsioonitehnikas:
* senise neutraalse kirikulaadide süsteemi asemel võeti kasutusele harmoonia suuremat pingestatust võimaldav duur-moll-süsteem;