Joshua Reynolds: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=august}}
{{Kunstnik
| Taustavärv =
27. rida ⟶ 28. rida:
Joshua Reynolds õppis [[Plympton]]i humanitaargümnaasiumis, kus ta isa oli õpetaja. Noor Reynolds oli laia silmaringiga ja tundis klassikalist kirjandust, ka sõprusringis lugesid nad kaasaja [[Briti kirjanik]]e teoseid. Varakult soovis Reynolds saada kunstnikuks ning 1790. aastal suunduski ta [[London|Londonisse]] kunstnik [[Thomas Hudson]]i juurde õppima. 1743. aastal saabus ta tagasi [[Devon]]isse ja alustas maalimist [[Plymouth]]is, kuid seal loodud teostes kumab läbi tema kogenematus ja vähesed teadmised maalimisest. Järgmisel aastal läks ta Londonisse tagasi, kus ta hakkas õppima vanade meistrite teadmisi.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://academic-eb-com.ezproxy.utlib.ut.ee/levels/collegiate/article/Sir-Joshua-Reynolds/63386|Pealkiri=Sir Joshua Reynolds|Väljaanne=Britannica Academic|Aeg=|Kasutatud=8.05.2018}}</ref>
 
1753. aastal seadis Reynolds ennast Londonisse sisse, kuhu jäi paikseks elu lõpuni. Tema kuulsus kasvas kiiresti ja juba varsti pidi kunstnik stuudiosse abiks võtma assistente, kes aitaks valmistada talt arvukalt tellitud portreid.<ref>{{Raamatuviide|autor=David Mennings|pealkiri=Sir Joshua Reynolds: A Complete Cataloge of his Paintings|aasta=2000|koht=Paul Mellon Centre for Studies in British Art|kirjastus=|lehekülg=7}}</ref> Varajastel portreedel on modellidel näha jõudu ja natuuripuhtust, mida on kõige paremini edasi antud teosel "[[“AuväärneAuväärne Augustus Keppel”Keppel]]" (“Honourable Augustus Keppel”). Poos ei ole küll originaalne, olles antiikne [[Rooma]] koopia 4. sajandi skulptuurist [[“Apollo Belvedere”]], mida Reynolds nägi ilmselt [[Vatikan|Vatikanis]]. Esimestel Londoni aastatel on sellistes teostes nagu [[“Lord Cathcarti portree”]] ja [[“Lord Ludlowi portree”]] eriti hästi tuntavad Veneetsia kunsti mõjud. Eriliselt märkimisväärsed oma pehme värvikasutuse ja hoolika vaatluse poolest [[“Nelly O’Brieni portree”]] ja [[“Georgiana, krahvinna Spencer ja nende tütar”]] (“Georgiana, Countess Spencer, and her daughter”).<ref name=":0" />
 
1782. aastal võttis siiani õnnelik ja muretu elu teise suuna – kunstnik sai insuldi ning tema loodud [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuninglikku Akadeemia]]t hakati mustama. Seitse aastat hiljem hakkas tema silmanägemine halvenema ja oma viimase loengusarja luges halva tervise tõttu 1790. aastal. 1792. aastal Reynolds suri ning maeti [[PühaSaint Pauli Katedraalikatedraal]]i. Enne Püha Pauli Katedraalisinna sängitamist lamas tema keha hüvasti jätmisekshüvastijätmiseks Kuninglikus Akadeemias. [[Skulptor]] [[Alfred Drury]] tegi Reynoldsi auks 1931. aastal monumendi, mis seisab siiani Akadeemia ees. Selle ümber on paigutatud purskkaevud ja tuled nii, et need peegeldavad planeetide, kuu ja tähtedeseisu kunstniku sünniööl.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.royalacademy.org.uk/art-artists/name/joshua-reynolds-pra|Pealkiri=Sir Joshua Reynolds|Väljaanne=The Royal Academy of Arts|Aeg=|Kasutatud=8.05.2018}}</ref>
== Kunst ==
Ta kunstiteosed ei ole kahjuks hästi sailinud halva maalitehnika tõttu. Punased toonid on aja jooksul hajunud, jättes nahatoonid kahvatumaks, kui need tegelikult on ja maavaik, mida kasutati mustade toonide puhul, mõraneb.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nationalgallery.org.uk/artists/sir-joshua-reynolds|Pealkiri=Sir Joshua Reynolds|Väljaanne=The National Gallery|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> On arvatud, et tema kurtus andis talle võimaluse näha selgemalt oma portreteeritavat, tema iseloomu ja olemust. Tänu kiirele õppimisvõimele sai ta muuta oma modellide poose ja maalimisstiile nii kiiresti ja edukalt, et [[Thomas Gainsborough]] on nentinud, et “Pagan küll, kui mitmekesine ta on!”.<ref name=":0" />
35. rida ⟶ 36. rida:
1749. aastal purjetas ta koos kuningliku mereväe kindrali [[Augustus Keppel]]iga [[Menorca]]le, hiljem lahkus [[Rooma]], kuhu jäi kaheks aastaks. Seal olles keskendus peamiselt [[Antiikaeg|antiikaja]] ja [[Itaalia]] [[renessanss|renessansiteoste]] uurimisele ja kopeerimisele. Seal kogetu mõjutas sügavalt tema loomet ja diskursusi kogu elu vältel. Läbi [[Firenze]], [[Bologna]] ja [[Veneetsia]] tagasi koju tulles, tutvus ta 16. sajandi Veneetsia renessansi maalijate kompositsiooni ja värvikasutusega. Veneetsia maalitraditsiooni rõhuasetus värvile ning vastukaaluks valguse ja varjule koosmõjule avaldas Reynoldsi jaoks püsivat mõju ning kuigi terve oma elu jutustas noorte kunstnike vajadusest uurida Firenze ja Rooma kunstnikele iseloomulikke vorme, siis tema enda teosed meenutavad ennekõike Veneetsia renessanssi.<ref name=":0" />
 
Iseseisev ja omanäoline stiil tekkis kunstnikul juba 1746. aastal, mil maalis teose "[[“AustusväärneAustusväärne John Hamliton”Hamliton]]" (“Honourable John Hamilton”), kus on näha tugevaid pintslitõmbeid ja ''impasto'' kasutamist. Devonisse 1746. aastal tagasi jõudes, maalis suure grupiportree "[[“EliotiElioti pere”pere]]" (“Eliot family”), mis näitab, et ta oli õppinud suuremahuliste portreede valmistamist [[Flaamid|flaami]] [[barokk-kunstnik]]u [[Anthonis van Dyck|Anthony Van Dycki]] käe all, kelle portreestiil mõjutas inglise kunsti terve 18. sajandi vältel.<ref name=":0" />
 
Pärast 1760. aastaid sai Reynoldsi stiil üha klassikalisemaks ja iseteadlikumaks. Kuna ta langes [[17. sajand|17. sajandi]] [[Bologna]] klassikalise baroki ja antiigi mõjude alla, siis on näha liikumist antiikse kujutuse poole. Joshua Reynolds aitas luua kunstnike liidu, mille patrooniks sai [[George III]]. Kuna varem ei olnud väljapanekuid korraldatud, lõi liit esimese paljudest edukatest näitustest. Tänu edu saavutamise loodi 1768. aastal Kuninglik Akadeemia. Koolile valis presidendi riigikohus ja kuigi kunstniku tööd ei olnud seal eelistatud, leiti, et ta on siiski ametikohale ainuõige valik. Seejärel lõi kuningas ta rüütliks. Reynolds juhtis kooli uuemeelsuse ja kindlusega ning tema loodud mustrit jälgitakse väikses osas siiani.<ref name=":0" />
 
1781. aastal külastas kunstnik [[Flandria]]t ja [[Holland]]it, kus ta kopeeris Flaami parima barokk-kunstniku [[Peter Paul Rubens]]i töid. See tundub olevat mõjutanud Reynoldsi enda stiili, sest tema hilisemate tööde puhul on pildipinna värvitekstuur sarnane Rubensi töödega. Sellist uut värvikasutust näeb Reynoldsi tööl "[[“DevonshireDevonshire'i hertsoginna ja tema tütar”tütar]]" ''(“duchess"Duchess of Devonshire and herHer daughter”Daughter”)''.<ref name=":0" />
 
== Teosed ==