Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 15 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
Aastal [[1924]] Oskar Sepre arreteeriti ning mõisteti [[149 protsess]]il eluaegsele [[sunnitöö]]le süüdistatuna osavõtmises riigivastases organisatsioonis [[Töörahva ühine väerind]], vabanes [[1938. aasta amnestiaseadus]]ega.
 
Alates [[25. august]]ist [[1940]] oli Oskar Sepre [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]sse (alates [[25. märts]]ist [[1946]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]) kuuluva [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSVEesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja kuni [[1948]]. aastani.
 
Aastatel 17.06.1942–26.09 juunist 1942 kuni 26. septembrini 1944 oli Oskar Sepre Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohusetäitja.<ref>[http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=248&sm_id=392 ENSV valitsusest Eesti Majandusloo projekti veebisaidil]</ref>
 
Oskar Sepre valiti akadeemikuks ja ta töötas aastaid [[Eesti NSV TA Majanduse Instituut|Eesti NSV TA Majanduse Instituudis]], kus ta juhatas kõige väiksemat, transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ja kaotas kõnevõime. Väljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel<ref>[[Lembit Aader]], [http://www.sakala.ajaleht.ee/250308/laupaev/kodulugu/5020736.php Plaan: Tallinn venelaste abil miljonilinnaks!], Sakala, 22.04.2006</ref>.