Karl-Johann Laurits: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Eriline (arutelu | kaastöö)
lisasin sõjaväeluure ülema teenistuskoha
9. rida:
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkedes saadeti ta aprillis 1919 [[Pärnu kaitsepataljon|Pärnu kaitsepataljoni]]. [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväepolgus]] oli leitnant Laurits II pataljoni ülem. Ta võitles rindel nii Läti kui ka Vene punastega ning [[Landeswehr]]iga.
 
31. jaanuar 1928 kuni 1. juuli 1934 oli sõjaväeluure ülem (Kindralstaabi, hiljem Kaitseväe staabi II osakonna ülem).
1. juunil 1934 määrati ta kaitseväe esindajaks [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja [[Belgia|Belgias]]<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00035_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6cd1ec25dc33f9ada02205e9fdfe52d9</ref>
 
1. juuniljuulil 1934 määrati ta kaitseväe esindajaks [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja [[Belgia|Belgias]]<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00035_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6cd1ec25dc33f9ada02205e9fdfe52d9</ref>
 
Karl Lauritsale kuulus Mätta talu Männikuse külas [[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa vallas]]<ref>Pärnumaal põles maha kolonel K. Lauritsa talu. Rahvaleht, 6. juuli 1939, nr. 156, lk. 5.</ref>.