Erinevus lehekülje "Vask" redaktsioonide vahel

Kerge saadavus [[maak|maag]]ist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaidenim kasutatavaid [[metall]]e. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] kasutati peamiselt vase ja [[tina]] sulamit [[pronks]]i, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne.

Ühendites võib vask omada kahte metalli[[katioon]]i: vähem stabiilne Cu⁺ ja rohkem stabiilne Cu²⁺, mis muudab soola siniseks või rohekas–siniseksrohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat – vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse [[vaskvitriol]]iks CuSO₄ x 5H₂O. See on sinise värvusega [[kristall]]aine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.

Kõik [[vaseühend]]id on mürgised. 30 g [[vasksulfaat]]i on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks [[düstroofia]] liik kaasneb vase kuhjumisega [[organism]]is. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et [[skisofreenia]]haigetel on liiga kõrgesuur vasesisaldus organismis{{lisa viide}}. Siiski pole teada, kas kõrgesuur vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.