Renessanssmuusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
==Renessanssmuusika tunnused==
Keskaja ja renessanssmuusikat võrreldes võib lihtsustades öelda, et kui keskaja heliloojad lähtusid muusikat luues pigem jumalikest reeglitest, siis renessanssheliloojate jaoks pidi muusika oma sulanduva harmoonia ja sujuva meloodiaga olema eeskätt inimese kõrvale meeldiv kuuulata. See oli ka üks põhjuseid, miks ▼
* lisaks perfektsetele konsonantsidele kvardile, kvindile ja oktavile hakati renessanssmuusika harmoonias kasutama ka imperfektseid konsonantse tertse ja sekste ning domineerivaks muutusid kolmkõlad ja sekstakordid, millest omakorda arenes välja duur-moll-süsteem.▼
* muusika seos tekstiga tihenes:▼
** vokaalmuusika väljendus oli otseselt inspireeritud tekstist, andes edasi teksti tundeliste, kohati lausa piltlike või loodushääli imiteerivate kujundite abil. ▼
** muusika rütm lähtus järjest enam teksti rütmist. Selle tulemusel muusika rütm lihtsustus. ▼
** tekst hakkas mõjutama muusikavormi, andes sellele kaunid ja tasakaalustatud proportsioonid.▼
* ideaaliks saab lihtne, tundeline ja laulev meloodia, mille liigendus on seotud inimese loomuliku hingamisega.▼
Ühed muusikateadlased ([[Gustave Reese]] 1954) on näinud renessanssmuusikas pigem [[keskaja muusika]] oluliste saavutuste edasiarendamist, mis jätkas hiliskeskaegse muusika "rütmilist voolavust ja keerukust, mida sellele järgnev muusika ei suutnud ületada", [[kolmkõla]] kõigi võimaluste ärakasutamist, [[dissonants]]ide reeglistamist ja selle kaudu kooskõlade [[intervall]]ilise sisu ratsionaliseerimist, tonaalse ulatuse suurenemist ning [[kontrapunkt]]ilise imitatsiooni kaudu häälte kasvavat homogeensust. Nad nägid renessanssi muusika ennenägematu unifitseerimise perioodina, mistõttu 16. sajandi heliloojad kogu Euroopas "rääkisid samas muusikalises keeles".
20. rida ⟶ 28. rida:
* arenes muusikute nii vokaalne kui ka instrumentaalne virtuoossus
* [[instrumentaalmuusika]] muutus järjest iseseisvamaks;
* muusikud loobusid [[autoriteet]]ide järgi joondumisest.
▲Keskaja ja renessanssmuusikat võrreldes võib lihtsustades öelda, et kui keskaja heliloojad lähtusid muusikat luues pigem jumalikest reeglitest, siis renessanssheliloojate jaoks pidi muusika oma sulanduva harmoonia ja sujuva meloodiaga olema eeskätt inimese kõrvale meeldiv kuuulata. See oli ka üks põhjuseid, miks
▲* lisaks perfektsetele konsonantsidele kvardile, kvindile ja oktavile hakati renessanssmuusika harmoonias kasutama ka imperfektseid konsonantse tertse ja sekste ning domineerivaks muutusid kolmkõlad ja sekstakordid, millest omakorda arenes välja duur-moll-süsteem.
▲* muusika seos tekstiga tihenes:
▲** vokaalmuusika väljendus oli otseselt inspireeritud tekstist, andes edasi teksti tundeliste, kohati lausa piltlike või loodushääli imiteerivate kujundite abil.
▲** muusika rütm lähtus järjest enam teksti rütmist. Selle tulemusel muusika rütm lihtsustus.
▲** tekst hakkas mõjutama muusikavormi, andes sellele kaunid ja tasakaalustatud proportsioonid.
▲* ideaaliks saab lihtne, tundeline ja laulev meloodia, mille liigendus on seotud inimese loomuliku hingamisega.
==Renessanssmuusika koolkonnad==
| |||