Giovanni Pierluigi da Palestrina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 45 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q179277 (translate me) |
|||
16. rida:
Ta suri Roomas 1594. aastal [[rinnakelmepõletik]]ku. Vastavalt selle aja kombele maeti ta surmapäeval, lihtsas kirstus. Matustel laulsid kolm koori viiehäälset psalmi.<ref name=Pyne> Zoe Kendrick Pyne, ''Giovanni Pierluigi di Palestrina: His Life and Times'' (London: Bodley Head, 1922).</ref>
==Palestrina muusika stiil==
==Looming==▼
Palestrina muusika stiili võib vaadelda Madalmaade koolkonna kompositsioonitehnilise kokkuvõttena.
Kui 16. sajandi esimesel poolel hakati vanu kompositsioonireegleid käsitlema üldiselt järjest julgemalt ja vabamalt, siis Palestrina muusikat iseloomustab kõigi tehniliste vahendite äärmine tasakaal ja korrastatus. Seetõttu mõjub tema muusika kaasaegse muu heliloomingu taustal tihti konservatiivsena.
Palestrina stiilile on iseloomulik
* meloodia iseseisvus ja tasakaalustatus kõigis häältes
* meloodias astmelise liikumise eelistamine ning suuremate hüpete tasakaalustamine vastassuunalise liikumisega
* dissonantside rangelt reeglipärane ettevalmistamine ja lahendamine
Palestrina muusika on saanud kogu ajastu kompositsioonitehnika omamoodi võrdkujuks. Tema tasakaalustatud muusikastiil on mõjutanud paljude kirikumuusika heliloojate loomingut läbi sajandite. Tema muusika on tänaseni akadeemiliseks eeskujuks kontrapunkti õppimisel.
Palestrina muusika stiili nimetatakse vahel ka kirikustiiliks (''stile ecclesiastico'') või vanaks stiiliks (''stile antico'').
▲==Looming==
Palestrina valdavalt vaimulikku loomingusse kuulub umbes 100 missat, 300 motetti, 35 Magnificat'i, vaimulikke hümne, offertooriume, litaaniad, lamentatsioone ja vaimulikke madrigale.
Enamik Palestrina missasid on kirjutatud paroodiamissa stiilis, nende muusikalise lähtematerjalina on kasutatud varasemat polüfoonlist teost.
Palestrina tuntuim heliteos on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli.
==Viited==
|