Kaubandus-Tööstuskoda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
Kaks aastat hiljem prooviti uuesti, kuid ka nüüd kordas ajalugu end uuesti ning kaubandus-tööstuskomitee jäi nüüdki asutamata. Alles 1917. aastal jõuti nii kaugele, et Venemaa ajutine valitsus allkirjastas dekreedi kaubandus-tööstuskodade asutamiseks, mis olid Lääne-Euroopas juba mitu sajandit tuntud.
 
1919. aastal saatis tollane kaubandus-tööstusministri kohusetäitja Märt Raud valitsusele kaubandus-tööstuskoja seaduse eelnõu (autor Konstantin Päts) koos selle juurde kuuluvate ajutiste määrustega. Juba nädal hiljem saatis valitsus selle pärast läbivaatamist Asutavale Kogule, kuid mingil põhjusel jäi see sinna toppama ning ei jõudnud hääletusele. Samal aastal kogunes Estonia teatris esimene [[üleriiklik kaupmeeste kongress]], kus esimest korda arutati laiemalt kaubandus-tööstuskoja asutamise vajadust. Üheskoos võeti vastu otsus, mis tunnistas kaubanduskoja asutamise vajalikuks ning palus valitsust koja loomiseks samme astuda. Otsus saadeti kaubandus-tööstusministrile. Valitsus tunnustas lõpuks põhimõtteliselt koja vajalikkust ning tegi kaubandus-tööstusministrile ülesandeks Pätsi poolt koostatud eelnõu ümber töötada.
 
Ümbertöötatud kava jõudis riigikokku 1921. aastal. Asja asus vedama Konstantin Päts ise. Paraku jäi nüüdki seadus vastu võtmata, sest Päts valiti riigivanemaks ning esimene riigikogu läks laiali. Mitu aastat käis seadus mööda võimukoridore erinevate komisjonide laual, kust see 1924. aastal viimaks täiskogule hääletamiseks jõudis.