Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad kogu [[Baltikum]]is haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. [[Käina laht]] on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud [[Euroopa naarits]]at.
14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa [[hiiurootslased|rootsi]] asustus. 1628. aastal rajati [[Hüti (KõrgessaareHiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus läks saar [[Rootsi]]lt [[Vene impeerium]]i koosseisu. 1829. aastal rajati [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabrik]], mis oli saare olulisim tööstusettevõte [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni kaitsmaks [[Soome laht|Soome lahte]] sissetungi eest. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kätte. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingule]] [[NSVL]] sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSVL koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal.
