Harilik kukerpuu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
37. rida:
== Kasutamine ==
Kollaste õitega ja dekoratiivsete punaste marjadega kukerpuupõõsaid kasvatatakse ilutaimedena. Taime [[vili|viljad]] on söödavad, kuid erakordselt hapu maitsega. Vanasti kasutati kukerpuu marjadest aurutatud mahla [[Äädikas|äädika]] asemel. Noortest hapudest lehtedest valmistati suppe ja salateid. Võrsetest ja juurte koorest (NB! on teada, et koor on mürgine) saadi kollast värvi, millega värviti villa, nahka ja paberit. <ref name="Rein Sander">Rein Sander "101 EESTI PUUD JA PÕÕSAST",kirjastus: VARRAK, 2011.</ref> Marjade essentsist valmistatakse muu hulgas maiustusi, kõige tuntumad neist on Barbarissi
Harilikku kukerpuud kasutatakse ka [[ravimtaim]]ena.<ref name="Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp">Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp "VEIDRAD TAIME", kirjastus: CUM LAUDE, 2014.</ref> Droogina kasutatakse lehti (''Folium Berberidis'') ja juurt (''Radix Berberidis''). Lehti kogutakse õitsemise ajal, juuri kevadel, kui pungad veel ei puhke või sügisel, kui viljad on küpsenud. Sellistest taime osadest tehakse teed.<ref name="Urmas Roht" /> Kõik hariliku kukerpuu taimeosad sisaldavad [[Alkaloidid|alkaloide]], neist kõige rohkem [[Berberiin|berberiini]], mida leidub värsketes taimeosades 0,1–1,3%. Berberiin võib peatada verejooksu, alandada vererõhku ning hävitada baktereid. Ka taime kasutatakse maksa ja neerude talitlushäire korral. Taime lehed sisaldavad [[C-vitamiin|C-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiini]], [[Karotenoidid|karotinoide]], orgaanilisi happeid ([[õunhape]], [[sidrunhape]]) ja mineraalsooli.<ref name="Urmas Roht">Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011.</ref>
| |||