Redaktsioon: 29. märts 2015, kell 17:40 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P kribu ja kat using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. august 2018, kell 15:17 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
23. rida: == Levila == Hallrästas pesitseb Põhja-Euroopas ja [[Siber]]is kuni [[Leena]]ni. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja [[Väike-Aasia]]s. Samas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi [[Soome]] talvituma. Euroopa (ilma [[Venemaa]]ta) hallrästa populatsiooni moodustab 5–8 miljonit isendit{{lisa viide}}. Eestis on hallrästas üsna arvukas haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100 ~~000–200~~000 – 200 000 paarile, talvist arvukust ~~1000–100~~1000 – 100 000 isendile <ref name="hirundo" />. == Välimus ja toitumine == 43. rida: Pesa on suur [[poolkera]]jas ehitis, mis koosneb [[kõrrelised\|kõrreliste]] mullustest lehtedest, [[juur]]test ja taime[[vars\|vartest]]. Pesa tugevdatakse [[savi]]ga. Seestpoolt on ta vooderdatud saviga segatud samblatükikestega ja kuivade kõrrekestega. Pesa ehitamiseks kulub rästapaaril 4–5 päeva.<ref name="Loomade elu" /> Emaslind haub 12 päeva. Sama kaua viibivad pojad pesas. Sel ajal isaslind kaitseb pesa: tungib ründajale valju kädinaga kallale ja pasandab tema peale. Sellest on tulnud ~~rahvapärase~~rahvapärane ~~nimi~~nimetus "paskrästas". Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesast lahkudes ei ole pojad veel iseseisvad, vaid vanemad peavad neid veel kaua õpetama.<ref name="Loomade elu" /> Hallrästa rinnaliha peetakse suureks [[delikatess]]iks.{{lisa viide}}

Hallrästas: erinevus redaktsioonide vahel