Renessanssmuusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud muudatus 5062883, mille tegi Andrus Kallastu (arutelu)
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Eemaldatud muudatus 5062883, mille tegi Andrus Kallastu (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
24. rida:
:10) muusikud loobusid [[autoriteet]]ide järgi joondumisest.
 
===''Trecento''===
==Renessanssmuusika koolkonnad==
===''Trecento''===
{{vaata|Trecento}}
14. sajandi heliloojate koolkond [[Itaalia]]s. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli [[madrigal]]. Tuntuim helilooja sellest voolust oli [[Francesco Landini]].
34. rida ⟶ 33. rida:
Ulatuslik ja rikas [[Burgundia]] riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine [[Inglismaa]]lt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke [[missa (muusika)|missatsükleid]] ja polüfoonilisi [[hümn]]e. Uus žanr oli ka ''[[Magnificat]]'' (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ''ars nova'' ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat ([[kaanon (muusika)|kaanon]]). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid [[Guillaume Dufay]], [[Josquin Desprez]] ja [[Orlando di Lasso]].
 
==Hilisrenessanss==
===Rooma koolkond===
Seoses [[usupuhastus]]ega arenes [[16. sajand]]i [[Saksamaa]]l välja [[luterikoraal]] – [[protestantism|protestantlik]] kirikulaul, mille aluseks oli [[stroof]]iline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. [[Orel]] oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas [[Martin Luther]]i loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi [[Marseljees]]iks.
 
Reformatsiooni [[kalvinism|kalvinistlik]] suund, mis valitses [[Šveits]]is, [[Madalmaad]]es ja [[Prantsusmaa]]l, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. [[hussiidid|Hussiitide]] liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad [[hernhuutlus|hernhuutlased]] ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt [[Liivimaa]] muusikaharidust.
 
===Vastureformatsioon ja Rooma koolkond===
[[Trento kirikukogu]] algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid [[Rooma]] positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid [[gregooriuse koraal]]i reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil.
 
Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli [[Giovanni Pierluigi da Palestrina]].
 
===Instrumentaalmuusika===
Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt [[improvisatsioon]]. Varaseimad pillimuusika näited on [[vokaalmuusika]] [[seade]]d ([[klahvpillid]]ele, [[lauto]]le, [[vioola]]le). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri [[tabulatuur]], mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid [[orel]], [[klavessiin]], [[klavikord]], [[lauto]], ''[[viola da gamba]]'', [[plokkflööt|plokkflöödid]], [[pommer]] (millest arenes [[oboe]]), [[dulcian]] (millest arenes [[fagott]]), [[krummhorn]], [[trompet]], [[tromboon]].