→Renessanssmuusika tunnused
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim. + vikind. |
|||
10. rida:
Järk-järgulise [[evolutsioon]]ilise arengu kontseptsiooni vastandiks on näiteks Edward Lowinsky (1954) teooria, mille kohaselt renessansiajal ei piirdutud üksnes keskaja muusika überkujundamisega, vaid toimus vana [[skolastika|skolastilise]] ajastu kõrvaleheitmine, kuna "muusikud soovisid vabastada oma väljenduse kõigist ahelatest." 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi muusika kohta mõiste "renessanssmuusika" kasutamise kohta esitab ta oma teooria kaitseks järgmised väited:
:1) 15. sajandil toimus suur muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, põhjapoolsemate maade heliloojate rännakud Itaaliasse ning põhja- ja lõunapoolsete maade traditsioonide tihe suhtlus;
:2) selle perioodi muusikat iseloomustas otsustav eemaldumine keskaegsetest piirangutest, loobuti fikseeritud poeesiavormidest,
:3) kritiseeriti keskaegset [[esteetika]]t;
:4) lükati kõrvale vana modaalne [[helilaad]]ide süsteem ning hakati ''[[musica ficta]]'' kaudu arendama [[harmoonia]]t, mis võimaldas [[kromatism]]e ja [[modulatsioon]]e;
|