PlayStation 2: erinevus redaktsioonide vahel

|tüüp = [[Mängukonsoolmängukonsool]]

|generatsioon = [[Kuueskuues generatsioon]]

|saadaval = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[4. märts]]il [[2000]] [[Jaapan]]is,<br>{{Riigi ikoon|USA}} 26. Oktooberoktoobril [[2000]] USA-s,<br>{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 24. Novembernovembril [[2000]] Euroopas

|CPU = 64-bitbitine "[[Emotion Engine]]" taktsagedusega 294.,912 MHz või 299 MHz (uuemad mudelid)

|GPU = "Graphics Synthesizer" taktsagedusega 147.,456 MHz

|salvestamine = Playstation 2 mälukaart (ametlikult toetatud 8MB8 MB)

|top game = "[[Grand Theft Auto: San Andreas]]"

'''Sony PlayStation 2''' (lühendatult tuntud kui '''PS2''') on kuuenda põlvkonna [[mängukonsool]], mille arendus kuulutati välja 1999. aasta märtsis ning mis jõudis Jaapanis ametlikult müügile 4. märtsil 2000 (hinnaga 39 800 JP¥), USA-s 26. oktoobril 2000 (hinnaga 299,99 USD) ja Euroopas 24. novembril 2000 (hinnaga 299 £). Tema eelkäijaks oli [[PlayStation]] (PSone) ja järeltulijaks [[PlayStation 3]] (PS3). Peamisteks konkurentideks olid [[Sega Dreamcast]], Microsofti [[Xbox]], [[Nintendo Gamecube]]. Olles müünud üleMüüdud 147 miljoni eksemplari,eksemplariga on PS2 kõigi aegade müüduim konsool. Siiski on näha, et lähiajal võtab selle tiitli üle [[Nintendo DS]]. Kui aga käsikonsoole mitte arvestada, siis PS2 püstitatud rekordit veel lähemas tulevikus ei purustata. Pärast 12-aastast tootmist lõpetati Playstation 2 tootmine Jaapanis 28. detsembril 2012. Euroopas ja Ameerikas lõpetati Playstation 2 tootmine 4. jaanuaril 2013. Umbes samal ajal kuulutati välja Playstation 4.

Kohe pärast müüki paiskamist oli PS2-l väga suur müügiedu. Juba esimeste päevadega osteti elektroonikapoed PS2-konsoolidest tühjaks. Nõudlus oli lihtsalt nii suur, et tootmisega ei jõutud järele. See tekitas olukorra, kus [[eBay]]s läksid müügiks nagu "soojad saiad" PS2-d, mis maksid 1000 või enam dollarit. Säärase fantastilise edu saladuseks olid kindlasti PSone'i suur fännibaas ja tagasiühilduvus PSone'i mängudega. Niivõrd soe fännidepoolne vastuvõtt sai hukatuseks aga Sega Dreamcastile, millega oli [[Sega]] püüdnud senini oma turuosa laiendada ja mängurite poolehoidu võita. 31. jaanuaril 2001 teatas Sega, et lõpetab konsoolide tootmise ning edaspidi toodab ainult konsoolide tarkvara erinevatele konsoolidele. Sama aasta lõpul tulid [[Nintendo]] ja [[Microsoft]] välja oma uute mängukonsoolidega [[GameCube]] ja [[Xbox (konsool)|Box]]. Analüütikud arvasid, et nüüd läheb tihedaks rebimiseks kolme konkurendi vahel, kuna kõigil kolmel oli midagi, mis võiks mängureid ja arendajaid peibutada. [[Sony]] PSone'i saavutatud fännibaas, mis nüüd liikus edasi PS2-platvormile, [[Nintendo]] pikaldane kogemus konsooli- ja mängudetootjana ning Microsofti Xboxi tolle aja kohta küllalt võimas riistvara. Kuna parajasti ilmusid PS2-le sellised hittmängud nagu "[[Grand Theft Auto III]]", "[[Metal Gear Solid 2]]", "[[Devil May Cry]]", "[[Gran Turismo: A-Spec]]", siis PlayStation 2 edulugu jätkus uue hooga jättes konkurendid kaugele maha.

Nagu ka eelkäijal, on DualShock 2-l vibratsioon sisse ehitatud. Igasugused plahvatused, kokkupõrked, teelt välja sõidudväljasõidud ja muud säärased olukorrad mängus kajastatakse PS2-puldi poolt erineva tugevusega vibratsioonina. Peale Sony on pulti DualShock 2 tootnud veel ka mõned teised tootjad nagu Logitech, Trust, Joytech ja veel mitmed teised. Tegemist pole siiski päris äravahetamiseni sarnaste juhtseadmetega ja DualShock 2-ks saab neid nimetada vaid tinglikult, sest kaubamärk kuulub siiski Sonyle. Need erinevad Sony tootest nii välimuse, tundlikkuse, kui ka funktsionaalsusefunktsioonide poolest. Näiteks Logitech ja Trust on valmistanud juhtmevaba versiooni DualShock 2-st ning mõni tootja on juurde pannud lisanuppe.

Playstation 2-lega on võimalik järgi ühendada 2 juhtpulti. Kui kasutada Multi Tap lisaseadet ning ühendada see mõlemasse konsooli pessa, saab mängijate arvu kasvatada 8-ni.

Mänguseisude salvestamiseks kasutab PS2 standardselt 8 MB mälukaarti, millel on Sony [[MagicGate]] krüpteering. Viimasega püüti takistada mälukaartide valmistamist teiste tootjate poolt, kes ei taha Sonylt vastavat litsentsi osta. Sellest hoolimata on suudetud turule tuua mitmeid kaarte, mis pole Sony toodang ning mille kasutusvõimalused ja maht ületavad originaali näitajaid. Sellised on näiteks Datel Max Memory (16MB16 MB, 32MB32 MB või 64MB64 MB) ja Memory32. Viimasel on 32MB-ne32 MB mälumaht ning võimaldab kaarti USB kaudu arvutiga ühendada. Seeläbi saab kopeerida faile kaardilt arvutisse ja vastupidi. Puuduseks on, et seadmed pole ametlikult Sony poolt toetatud ning ei ühildu 100% kõigi mängudega ehk võib esineda probleeme mänguseisu salvestamise või laadimisega. Samuti võib salvestamine/laadimine olla mõnevõrra aeglasem võrreldes originaalse Sony mälukaardiga.

Vanematele "fat" mudelitele oli võimalik installeerida kõvaketas, mille standardsuuruseks oli 40GB40 GB. Võrgurollimäng "Final Fantasy XI" nõudis kõvaketta olemasolu, kuna mäng vajas osalist installeerimist masinasse. Kõvaketast kasutavad ära ka mitmed Jaapani regioonile mõeldud mängud, kus osalise installeerimisegainstallimisega kõvakettale saavutatakse väiksemlühem laadimisaeg.

Esimesed 3 (SCPH-10000, SCPH-15000 ja SCPH-18000) PS2 versiooni jõudsid müüki ainult Jaapanis. Neil puudus kõvaketta lisamise võimalus ehk [[PlayStation 2 Expansion Bay|''expansion bay'']], mille asemel oli PCMCIA -pesa. DVD filmide dekodeerimine polnud riistvaraliselt toetatud, seetõttu tuli mälukaardile kopeerida lisatarkvara, mis oli kaasas eraldi CD-ROM-il. V3 oli oma mitme erineva omavahel ühendatud trükiplaadigatrükkplaadiga üsna erineva ehitusega võrreldes järgnevate versioonidega. V4-l olid juba kõik komponendid, välja arvatud toide, paigutatud ühele trükiplaadiletrükkplaadile. V5 muudatused olid väga minimaalsed. V6-l keerati ainult ringi Power/Reset lüliti ühendus emaplaadiga, et takistada modifitseerimiskiipide kasutamist, mis ei vajanud jootmist. V7 ja V8 muudatused oli samuti väga väikesed. V9-le lisati infrapunaport, [[DVD-RW]], [[DVD+RW]] tugi ning eemaldati FireWire port. V10 ja v11 muutused olid taas väikesed.

V12 (SCPH-7000x) ehk PS2 "slim" versiooni tulekuga oktoobris 2004 muutus konsool nii oma füüsilistelt mõõtmetelt kui ka seesmiselt. Kaal vähenes 2,2 kilogrammilt 900 grammile ja vähenes ka müra. Võrgukaart integreeriti emaplaadile. Korpuse sisemise ruumi vähenemise tõttu ei saanud sinna enam ära mahutada kõvaketta pesa ja toiteplokki. Kuna kõvaketast polnud võimalik enam kasutada, siis selle kohta tuli palju negatiivset kriitikat, sest eksisteerisid mõned mängud nagu "Final Fantasy XI", mis vajasid kõvaketast. Ametlik PS2 Linuxi distributsioon on samuti kõnealusest seadmest sõltuv.

2005. aasta alguses avastati, et osadel musta värvi mudelitega kaasa olevad toiteplokid (valmistatud 2004. aasta augustist kuni detsembrini) on vigased ning kippusid seetõttu üle kuumenema. NeedSony kutsuti Sonykutsus pooltneed tagasi ning vahetativahetas uute vastu välja.

PS1 kutsutakse ''online''-kommuunideskogukondades tihti [[PSX (DVR)|PSX-ks]]. Tegelikult on Sony valmistanud üsna vähetuntud seadme, mille nimeks on ka PSX. Tegemist on [[Digital video recorder|DVR]] ehk video digitaalsalvestiga või maakeeli videomakiga, mis salvestab videolõike digitaalsel kujul kõvakettale või mõnele optilisele kettale ning suudab neid andmekandjalt hiljem taas maha mängida. Peale selle saab PSX-iga mängida PS1 ja PS2 mänge. See oli esimene Sony toode, mis kasutas graafilist kasutajaliidest XMB ([[XrossMediaBar|''XrossMediaBar'']]). XMB on praegu kasutusel PSP-l, PS3-l ning veel paljudel Sony toodetel.

Seade ilmus Jaapani turule 13. detsembril 2003. Mujale maailma see kahjuks ei jõudnud, sest seadme hind oli liiga kõrgekallis ning seetõttu ostjate huvi selle suhtes kadus.

* [[CPU]]: [[Emotion Engine]] taktsagedusega 294,912 MHz (uuematel mudelitel 299 MHz), 10,5 miljonit [[transistor|transistori]]it

** Puhvermälu: käsud: 16 kB, Andmedandmed: 8 kB + 16 KBkB (ScrP)

** Piksli konfiguratsioon: RGB: Alpha:Z puhver (24:8, 15:1 for RGB, 16, 24, orvõi 32-bit Z puhver)