Enn Leedu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
 
== Õpingud ==
Lõpetas [[Olustvere Sovhoostehnikum]]i (OST) 1965. aastal. Samal aastal alustas õpinguid [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (EPA) agronoomiateaduskonnas, mille lõpetas 1970. aastal õpetatud agronoomina. Aastatel 1970–1973 õppis statsionaarses aspirantuuris EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedris Lõuna- ja Kagu-Eestis laialt levinud näivleetunud muldade mineraloogilise koostise uurimise alal. TeadusmagistriPõllumajandusmagistriks töö põllumajandusmagistri teaduskraadi taotlemiseks mullateaduse erialal kaitsessai 1997. a.aastal teemaltööga "Põlluks rekultiveeritavate Eesti põlevkivikarjääride puistangumaterjali jahuumusmulla agrofüüsikalised ning agrokeemilised omadused" Eesti PõllumajandusülikooliPõllumajandusülikoolis, agronoomiateaduskonna magistrinõukogu ees. Põllumajndusteadustepõllumajandusteaduste doktoriks taimekasvatuse erialal (aga 1998. a.)saiaastal samuti taEMPÜ-s väitekirjaväitekirjaga "Põlevkivi kaevandamisega Eesti põllumajandusele tekitatavate kahjude leevendamise võimalused kaitsmise tulemusena EPMÜ doktorinõukogu otsuse järel".
 
==Teenistuskäik==
Vahetult pärastPärast tehnikumi lõpetamist 1965. a.aastal töötas pool aastat Viljandi rajooni Linda kolhoosi peaagronoomina. Tudengina töötas aastatel 1967–1969 EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedris laborandina. Aastatel 1973–1975 töötas EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedri assistendina. Aastatel 1976–1994 Riikliku Projekteerimise Instituudi [[Eesti Põllumajandusprojekt]] (EPP) vaneminsener, vanemagronoom, juhtiv agronoom ja peaspetsialist omades aastatel 1989–1994 ka maade kasutamise ja kaitse riikliku inspektori volitusi. Alates aastast 1992 lisandus õppetöö [[Eesti Maaülikool]]i mullateaduse ja agrokeemia osakonnas assistendina, aastast 1997 lektorina ja 1998 dotsendina. Aastast 2014 peaspetsialist mullateaduse alal.
 
==Teadustöö==
Esimeseks teaduslikuks uurimistööks oli tudengina aastatel 1967–1969 Kagu-Eesti kuppelmaastikul mineraalväetiste kasutamise probleemide uurimine, selle kohta valmis diplomitöö (1970).
Aspirantuuri ajal ja järgselt aastatel 1970–1975 järgnes Lõuna- ja Kagu-Eesti kahekihilisel lähtekivimil väljakujunenud näivleetunud muldade mineraloogilise koostise uurimine.
1976–1994. aastani tegeles [[Ida-Virumaa]]l ammendatud põlevkivikarjääride põllumajandusliku rekultiveerimise viiside väljatöötamisega ning nende praktikasse rakendamisega. Põllumajandusliku rekultiveerimise võimluste uurimisega kaasnesid mahukad põldkatsed erinevate põllukultuuridega. Samas piirkonnas selgitati ka allmaakaevanduste langatumiste tõttu toimunud muldkatte degradeerumise määra ja selle mõju põllukultuuride saagikusele. Selle töö tulemuste baasil valmisid magistritöö 1997 ja doktoritöö 1998. a.
Aastatel 2000–2004 oli rahvusvahelise Euroopa võrgustikku kuuluva pikaajalise IOSDV külvikorra põldkatse vastutanaks täitjaks, aastatel 2000–2002 Taani-Eesti ühisprojekti Väetiste kasutamise normatiivide täpsustamine ja sõnniku standardite väljatöötamine Eestipoolseks koordineerijaksning selle raames koostöös Jäneda Õppe-Nõuandekeskusega juhendi Põllukultuuride väetamine, 2002 väljaandmisel osalejaks.
 
32. rida:
 
==Tunnustused==
Koordineeritav IOSDV püsikatse tunnistati Katseasjanduse Nõukogu poolt 2003. a.aastal Eesti parimaks põldkatseks.
 
==Kirjandus==
38. rida:
*Mullateadus, õpik kõrgkoolidele. Koostaja Alar Astover. Autorid Alar Astover, Raimo Kõlli, Hugo Roostalu, Endla Reintam, Enn Leedu. Tartu, 2012, 486 lk.
*Muldade väliuurimine. Koostanud Alar Astover, Endla Reintam, Enn Leedu, Raimo Kõlli. Tartu, 2013, 70 lk.
*Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Tartu, 1981, 272 lk. (lk. 35–36);
*Eesti Põllumajandusülikool. Audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Tartu, 1996, 247 lk. (lk.36);
*Eesti põllumajanduse edendajaid. Biograafiline leksikon. Koostaja Oolav Tamberg. Tallinn, 2008, 640 lk. (lk. 226);
44. rida:
*Agraarteadus: Journal of Agricultural Science 2 XXVI 2015 109–110.
 
==Viited==
{{viited}}