Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel

|Päriskarjalased ehk ''vienakarjalased''||Karjala põhja- ja keskosas||''karjalaine'', ''karjalaižet''||[[19. sajand|19.]]–[[20. sajand]]il hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega.<ref name=ERM />

|Lüüdikarjalased|| ||''lüüdilaine'', ''lüüdiköit'', ''l´uudikuoit''||Võimalik, et [[etnonüüm]] lähtub [[vene keel|venekeelsest]] sõnast ''люди'' ’inimesed’.<ref name=ERM />

Läänemeresoomeliseks peetava [[arheoloogia|arheoloogilise]] ainese hulk hakkas [[Karjala kannas]]el kasvama alates 7.–8. sajandist. Sellest sai karjalaste tuumikala, kus 12.–14. sajandiks oli välja kujunenud omanäoline tugev [[arheoloogiline kultuur|kultuurirühm]], mis tegeles peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega ning lisaks veel küttimise, karusnahakaubanduse ja kalastamisega. Karjalaste kultuuriline ja ilmselt keelelinegi mõju kandus edaspidi naaberaladele, eriti põhja ja loode suunas [[Savo]]sse, mille materiaalne kultuur hakkas 11.–12. sajandil muutuma karjalapäraseks. Ühe versiooni kohaselt oli tegu karjalaste äraliikumisega "[[idaslaavlased|idaslaavi]] ülemvõimu" eest. Karjalastest (või täpsemalt muinaskarjalastest) väljakujunenuks on peetud [[isurid|isureid]] ja [[vepslased|vepslasi]].<ref name=ERM>[http://www.erm.ee/et/karjalased Karjalased], [[Eesti Rahva Muuseum]]</ref><ref name=Lang256>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 256</ref><ref name=ERM>[http://www.erm.ee/et/karjalased Karjalased], [[Eesti Rahva Muuseum]]</ref>

Vene [[leetopiss]]ides mainitakse karjalasi esmakordselt 1143. aastal.<ref name=ERM /> Nimetatud on mitmeid karjalaste sõjakäike [[Hämemaa]]le (1143, 1191 koos Novgorodiga, 1228)<ref name=Sigtuna>[[Enn Tarvel]]. [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/38-41.pdf Sigtuna hukkumine.] ''[[Haridus (ajakiri)|Haridus]]'', 2007 (7-8), lk 38–41</ref> Sada aastat pärast esmamainimist olid nad juba [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ees maksukohuslased ja 1270. aastatel liideti ametlikult Novgorodi vürstiriigiga. Kohalik autonoomia säilis seal suhteliselt tugevana ning [[isurimaa|Isuri]]- ja [[Vadjamaa]]ga sarnast [[venelased|venestumist]] ei toimunud. Karjalat (''Kyrjala'', ''Kaerjaland'', ''Karela'') tunnevad ka [[Skandinaavia]] ja [[Island]]i [[saaga]]d.<ref name=Lang256ERM /><ref name=ERMLang256 /> 1320. aasta paiku kirjutatud [[rootsi keel|rootsikeelse]] [[Eriku-kroonika]] teatel olid 1187. aastal toimunud Rootsi linna [[Sigtuna]] põletamise taga karjalased, kes poliitiliselt allusid Novgorodile. [[Enn Tarvel]] on selle väite usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud ja leidnud, et 14. sajandi alguse (kroonika kirjutamise aja) poliitilistes oludes tahtis Rootsi lihtsalt näidata, et Novgorod ja karjalased on juba alates 12. sajandist Rootsile ohtu kujutanud.<ref name=Sigtuna />