Renessanssmuusika: erinevus redaktsioonide vahel

toim. + vikind.
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim. + vikind.
3. rida:
{{toimetada}}
 
'''Renessanssmuusika''' on üldlevinud muusika ajaloomuusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430-1600. Seda muusikat nimetatakse renessanssmuusikaks vaid seetõttu, et selle loomise aeg langeb osaliselt kokku [[renessanss|renessansi]] kui laiema kultuurilise, sotsiaalse, kunstilise ja tehnilise perioodiga umbes aastatel 1300-1600. Üldajaloo mõiste 'renessanss' võttis prantsuse keeles kasutusele Michelet aastal 1855<ref>J. Michelet: Histoire de France. Paris 1. 1833–1867, 2. 1876–1878</ref>.
 
==Renessanssmuusika tunnused==
Isegi selliste teadlaste seas, kelle seisukohad üldiselt langevad kokku renessanssperioodirenessansiajastu peamiste muusikaliste arengute osas, on sageli eriarvamusi erinevate tehniliste ja esteetiliste tunnuste suhtelise tähtsuse suhtes, mida tihti omistatakse arusaamise hõlbustamiseks kogu renessanssmuusika ajaloolisele profiilile. Näiteks Reese (1954) nägi renessanssmuusikas pigem [[keskaja muusika]] oluliste saavutuste edasiarendust, mis jätkas hiliskeskaegse muusika "rütmilist voolavust ja keerukust, mida hilisem muusika pole kunagi ületanud", [[kolmkõla]] kõigi võimaluste ärakasutamist, dissonantside[[dissonants]]ide reeglistamist ja selle kaudu kooskõlade intervallilise[[intervall]]ilise sisu ratsionaliseerimist, tonaalse ulatuse suurenemist ning kontrapunktilise[[kontrapunkt]]ilise imitatsiooni kaudu häälte kasvavat homogeensust. Ta nägi renessanssi kui muusika ennenägematu unifitseerimise perioodiperioodina, mistõttu 16. sajandi heliloojad kogu Euroopas "rääkisid samas muusikalises keeles".
 
Järk-järgulise evolutsioonilise[[evolutsioon]]ilise arengu kontseptsiooni vastandiks on näiteks Edward Lowinsky (1954) teooria, mille kohaselt renessansiajal ei piirdutud üksnes keskaja muusika überkujundamisega, vaid toimus vana [[skolastika|skolastilise]] ajastu kõrvaleheitmine, kuna "muusikud soovisid vabastada oma väljenduse kõigist ahelatest." 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi muusika kohta mõiste "renessanssmuusika" kasutamise kohta esitab ta oma teooria kaitseks järgmised väited:
:1) 15. sajandil toimus suur muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, põhjapoolsemate maade heliloojate rännakud Itaaliasse ning põhja- ja lõunapoolsete maade traditsioonide tihe suhtlus;
:2) selle perioodi muusikat iseloomustas otsustav eemaldumine keskaegsetest piirangutest, loobuti fikseeritud poeetilistest vormidestpoeesiavormidest, rütmimoodustest, isorütmikast[[isorütmika]]st, ''[[cantus firmusefirmus]]''<nowiki>'</nowiki>e põhimõttest ning [[Pythagorase häälestusethäälestus]]est;
:3) kritiseeriti keskaegset esteetikat[[esteetika]]t;
:4) lükati kõrvale vana modaalne helilaadide[[helilaad]]ide süsteem ning hakati ''[[musica ficta]]'' kaudu arendama harmooniat[[harmoonia]]t, mis võimaldas kromatisme[[kromatism]]e ja modulatsioone[[modulatsioon]]e;
:5) mindi muusika "[[suktsessioon|suktsessiivselt]]" kontseptsioonilt üle "[[simultaansus|simultaansele]]";
:6) toimus [[tonaalne muusika|tonaalse]] ruumi laienemine;
:7) tihenes sõna ja muusika väljenduslik seos ning tekkis nende uus suhe;
:8) arenes nii vokaalne kui ka instrumentaalne virtuoossus
:9) [[instrumentaalmuusika]] muutus järjest iseseisvamaks;
:10) muusikud loobusid autoriteetide järgi joondumisest.
 
[[renessanssRenessanss|renessansiajastulRenessansiajastul]] ([[14. sajand|14.]]–[[17. sajand]]) loodud [[muusika]].
 
Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Renessanssmuusikalt barokkmuusikale[[barokkmuusika]]le ülemineku aeg on siiski 16.-17. sajandi vahetusel.
 
 
 
 
 
[[renessanss|renessansiajastul]] ([[14. sajand|14.]]–[[17. sajand]]) loodud [[muusika]].
 
Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.-17. sajandi vahetusel.
 
Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses [[Itaalia]]ga. Muusikaline renessanss on seotud pigem [[Madalmaad]]ega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka '''Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks'''.
 
[[Roomakatoliku kirik]]u lõhenemisest ja [[reformatsioon]]ist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike [[muusikažanr|žanrite]] ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja [[konservatoorium]]id. Esimeseks selliseks peetakse [[1537]]. aastal [[Napoli]]s asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles [[polüfoonia|polüfoonilise]] muusika sobivuses [[jumalateenistus]]se.
 
14. sajandil sündis [[mitmehäälsus|mitmehäälne]] ilmalik laul [[madrigal]], mis sai keerukuselt võrreldavaks [[motett|motetiga]]. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ''[[villanella]]''<nowiki>'</nowiki>d ja tantsulaulud ''[[frottola]]''<nowiki>'</nowiki>d. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks.
38. rida ⟶ 32. rida:
[[Humanism|Humanistlik]] mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas [[Veneetsia]] trükkal [[Petrucci]] 15.–16. sajandi vahetusel.
 
[[Keskaeg|Keskajal]] keskenduti muusika seletamisele [[matemaatika]] abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust.
 
==Tähtsamad muusikateoreetilised jooned==