toim. + vikind.
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim. + vikind. |
|||
3. rida:
{{toimetada}}
'''Renessanssmuusika''' on üldlevinud
==Renessanssmuusika tunnused==
Isegi selliste teadlaste seas, kelle seisukohad üldiselt langevad kokku
Järk-järgulise
:1) 15. sajandil toimus suur muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, põhjapoolsemate maade heliloojate rännakud Itaaliasse ning põhja- ja lõunapoolsete maade traditsioonide tihe suhtlus;
:2) selle perioodi muusikat iseloomustas otsustav eemaldumine keskaegsetest piirangutest, loobuti fikseeritud
:3) kritiseeriti keskaegset
:4) lükati kõrvale vana modaalne
:5) mindi muusika "[[suktsessioon|suktsessiivselt]]" kontseptsioonilt üle "[[simultaansus|simultaansele]]";
:6) toimus [[tonaalne muusika|tonaalse]] ruumi laienemine;
:7) tihenes sõna ja muusika väljenduslik seos ning tekkis nende uus suhe;
:8) arenes nii vokaalne kui ka instrumentaalne virtuoossus
:9) [[instrumentaalmuusika]] muutus järjest iseseisvamaks;
:10) muusikud loobusid autoriteetide järgi joondumisest.
[[
Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Renessanssmuusikalt
▲[[renessanss|renessansiajastul]] ([[14. sajand|14.]]–[[17. sajand]]) loodud [[muusika]].
▲Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.-17. sajandi vahetusel.
Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses [[Itaalia]]ga. Muusikaline renessanss on seotud pigem [[Madalmaad]]ega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka '''Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks'''.
[[Roomakatoliku kirik]]u lõhenemisest ja [[reformatsioon]]ist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike [[muusikažanr|žanrite]] ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja [[konservatoorium]]id. Esimeseks selliseks peetakse [[1537]]. aastal [[Napoli]]s asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles [[polüfoonia|polüfoonilise]] muusika sobivuses [[jumalateenistus]]se.
14. sajandil sündis [[mitmehäälsus|mitmehäälne]] ilmalik laul [[madrigal]], mis sai keerukuselt võrreldavaks [[motett|motetiga]]. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ''[[villanella]]''<nowiki>'</nowiki>d ja tantsulaulud ''[[frottola]]''<nowiki>'</nowiki>d. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks.
38. rida ⟶ 32. rida:
[[Humanism|Humanistlik]] mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas [[Veneetsia]] trükkal [[Petrucci]] 15.–16. sajandi vahetusel.
[[Keskaeg|Keskajal]] keskenduti muusika seletamisele [[matemaatika]] abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust.
==Tähtsamad muusikateoreetilised jooned==
|