Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]]i ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.
 
Ta õppis [[1884]]–[[1889]] [[Tartu Ülikool]]is [[zooloogia]]t, seejärel töötas [[Heidelberg]]is ja [[Hamburg]]is. Ta suvitas [[1930. aastad|1930. aastail]] [[Puhtu]]s, kus ta suvemajas on alates [[1949]]. aastast [[Puhtu bioloogiajaam| bioloogiajaam]].
 
Ta oli aastast [[1925]] Hamburgis professor, rajas seal loomade [[omailm]]a uurimise instituudi (''[[Institut für Umweltforschung]]'') ja juhatas seda [[1926]]–[[1940]].
== Teadustöö ==
[[Pilt:Uexkuell theo-bio.jpg|thumb|100px|"Teoreetiline bioloogia", 1920]]
Uexküll uuris [[selgrootu]]te närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub [[organism]]i talitustetalitluste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on [[omailm]] (''Umwelt'') ja [[funktsioonitsükkel]].
 
Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus [[Eesti LUS]]i juures [[Jakob von Uexkülli Keskus]] (asutatud [[1993]]).
Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism).
 
Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse nišši < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektoriteefektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil.
 
Biheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859–1924) lõi oma tropismide teooria.
 
===Eesti keeles===
*Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. "[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]" 3(10), lk 2105–2113.
*Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. Tõlkinud [[Piret Peiker]], järelsõna [[Kalevi Kull]]. "[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]" 1/2, lk 165–173.
*Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. ''[[Eesti Loodus]]'' 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)
*Uexküll, Jakob von 2012. ''Omailmad''. (Koostanud [[Kalevi Kull]] ja [[Riin Magnus]].) ([[Eesti mõttelugu]] 105.) Tartu: Ilmamaa.