Lõigustumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 23 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
PResümee puudub
Lõigustumine erineb teistest rakujagunemise vormidest sellepoolest, et lõigustumise käigus suureneb rakkude arv ilma rakumassi suurenemiseta. See tähendab seda, et iga õnnestunud jagunemise käigus tuuma suhe [[tsütoplasma]] hulgaga võrreldes kasvab.
 
Kiire [[rakutsükkel]] tagatakse kõrge proteiinide taseme säilitamisega, mille ülesanne on kontrollida rakutsükli kulgu. Sellisteks valkudeks on [[tsükliinid]] ja nendega seotud tsükliin-sõltuvadtsükliinisõltuvad kinaasid (cdk).
CyclinB/cdc2 kompleks on tuntud ka kui MPF, mis soodustab mitoosi sisenemist. Lõigustumise tagamiseks töötavad [[karüokinees]]i (mitoos) ja [[tsütokinees]]i protsessid koos. [[Mitoos]] saab toimuda tsütokineesi puudusel. [[Tsütokinees]] aga ilma mitoosita toimuda ei saa. Lõigustumise lõpp langeb kokku sügoodi transkriptsiooni algusega. Seda punkti nimetatakse midblastula transitsiooniks ja see on kontrollitud tuuma-tsütoplasma suhtega (1/6).<ref name="rBgA0" />
 
Muna koosneb munarakust ja seda ümbritsevatest kestadest. Küpsele munale on iseloomulik animaalne ja vegetatiivne poolus. Muna poolust, milles on palju rebu, nimetatakse vegetatiivseks pooluseks. Vastaspoolus, milles on vähem rebu on animaalne poolus. Sõltuvalt rebu hulgast, mida muna sisaldab, võib lõigustumise jagada holoblastiliseks (täielik lõigustumine) võija meroblastiliseks (osaline lõigustumine).
 
Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Sõltuvaltsõltuvalt sellest, kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal. Lõigustumine võib olla täielik või osaline, sõltuvalt ootsüüdis sisalduvast rebuhulgast. Kui rebuhulk on suur, siis toimub osaline lõigustumine. Vähese või keskmise rebuhulga korral toimub totaalne jagunemine. Holoblastiliseks nimetatakse [[munarakk]]e, mis lõigustuvad täielikult. Osaliselt lõigustuvad munarakud on meroplastilised.<ref name="Jüri Kärner" />
 
== Asünkroonne ja sünkroonne lõigustumine ==
 
Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Selline jaotus sõltub sellest, kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal. Enamikul loomarühmadel on lõigustumise algus sünkroonne. Hiljem muutub lõigustumine aga asünkroonseks. [[Imetajad|Imetajatel]] on esimene lõigustumine asünkroonne. See tähendab seda, et kaks esimest blastomeeri alustavad kohe alguses asünkroonset lõigustumist. Sünkroonne lõigustumine toimub kiiremini kui asünkroonne lõigustumine. [[Embrüoloogia]]s on sünkroonse lõigustumise pikkus oluline erinevateeri liikide arengustaadiumide ajalisel võrdlemisel. Sünkroonse lõigustumise pikkus ei sõltu keskkonnast.<ref name="Jüri Kärner" />
 
== Blastulatsioon ==
[[Pilt:HumanEmbryogenesis.svg|pisi|right|300px|Inimese embrüogeneesi varajased staadiumid]]
 
ErinevatelEri liikidel muutub [[DNA replikatsioon]] teatud rakutsüklite järel asünkroonseks, sest rakujagunemised ei toimu enam ühel ajal. Blastulatsiooniks nimetatakse hetke, kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse [[blastotsööl]].
Lõigustumist saab jaotada ka [[blastomeerid]]e suuruse järgi. Kui täieliku lõigustumise korral on blastomeerid ühesuurused, siis on tegu totaal-ekvaalse lõigustumisega. Totaal-adekvaalne lõigustumine esineb siis, kui animaalse pooluse rakud on veidi väiksemad ja blastomeerid on natuke erineva suurusega. Kui täielikul lõigustumisel on blastomeerid erineva suurusega, siis on tegu totaal-inekvaalse lõigustumisega. Sellise lõigustumise puhul nimetatakse muna animaalse pooluse rakke [[mikromeerid]]eks ja vegetatiivse pooluse rakke [[makromeerid]]eks.<ref name="Jüri Kärner" />
 
===== Rotatsiooniline lõigustumine =====
 
Rotatsioonilise lõigustumise tüüp on iseloomulik [[imetajad|imetajatele]]. Rotatsiooniline lõigustumine tähendab seda, et esimesed kaks blastomeeri, mis lõigustumise käigus tekivad, moodustavad edasises lõigustumises lõigustumistasapinnad erinevateseri suundades. Ühel blastomeeril on vertikaalsuunaline lõigustumine ja teisel horisontaalne.
Kuni 8-raku staadiumini on lõigustumise käigus tekkinud blastomeerid teineteisega nõrgalt seotud, peale seda toimub [[kompakteerumine]] ehk tihendamine, mille käigus blastomeerid kleepuvad teineteisega tihedalt kokku, moodustades kompaktse struktuuri.
Selles staadiumis olevat [[sügoot|sügooti]] nimetatakse moorulaks. [[Moorula]] – kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. Moorula staadiumile järgneb blastotsüsti staadium, mille lõpuks on välja arenenud põisloote ehk [[blastotsüst|blastotsüsti]] sisemine õõnsus ehk [[blastotsööl]]. Kuni moorula staadiumini on kõik rakud [[totipotentsus|totipotentsed]]. Kompakteerumise järgselt tekib kaks erinevat rakkude populatsiooni – [[trofoblast]] ehk [[trofektoderm]] ja [[embrüoblast]] ehk sisemine rakkude mass (ICM). Sisemine rakkude mass areneb edasi embrüoks. Trofoblasti rakud sekreteerivad vedelikku, mis põhjustab [[blastotsööl| blastotsööli]] teket. Lisaks sellele on trofoblast oluline embrüo implantatsiooniks emakasse ning sellest arenevad lootevälised [[organ]]id ja [[kude|koed]].
== Meroblastiline munarakkude lõigustumine ==
 
Meroblastilise lõigustumise korral on tegu osalise lõigustumisega. Lõigustub rebuvaene osa, reburohke osa ei lõigustu. Osaline lõigustumine jaguneb: diskoidaalseks ehk kettaliseks ja superfitsiaalseks ehk pindmiseks.
 
===== Partsiaalne diskoidne lõigustumine =====
137 856

muudatust