Peptidoglükaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Peptidoglükaan''' ehk '''mureiin''' (ladina sõnast ''murus'' 'müür, vall, kaitse') on lineaarne [[polümeer]] ([[makromolekul]]), mis koosneb [[suhkrud|suhkrutest]] ja [[aminohapped|aminohapetest]], moodustades võrgustiku paljude bakterite [[plasmamembraan]]i peal ([[rakukest]]as) ([[Arhed|arhedel]] mureiin puudub).
 
Nii [[grampositiivne bakter|grampositiivsetel]] kui ka [[gramnegatiivne bakter|gramnegatiivsetel bakteritel]] on rakukestas struktuuri tugevdav peptidoglükaanikiht. Mureiinkatte paksus on grampositiivsetel bakteritel 20...80 [[nanomeeter|nm]], gramnegatiivsetel alla 20 nm. Bakterite seas on erandiks [[mükoplasma]]d ja [[spiroplasma]]d, kellel rakukest puudub, ning [[planktomütseedid]], kellel on valgurikas [[S-kiht]]-rakukest.
 
== Ehitus ==
[[Pilt:N-Acetylmuramic acid.svg|pisi|[[N-atsetüülmuraamhape|N-atsetüülmuraamhappe]] (MurNAc, NAM) [[struktuurivalem]]]]
<div class="tright" style="clear:none">[[Pilt:N-Acetylglucosamine.svg|pisi|[[N-atsetüülglükoosamiin]]i (GlcNAc, NAG) [[struktuurivalem]].]]</div>
[[Pilt:Peptidoglycan.svg|pisi|Joonis 1. Mureiini üldine elementaarlüli. N-atsetüülglükoosamiin ja N-atsetüülmuraamhape on seotud β(1→4)-[[glükosiidside]]mega. N-atsetüülmuraamhappega on seotud neljast aminohappest koosnev ahel.]]
 
Peptidoglükaanid koosnevad kahe omavahel β(1→4)-[[glükosiidside]]mega seotud [[suhkrud|suhkru]][[derivaat|derivaadi]][[molekul]]i ([[N-atsetüülglükoosamiin]] ja [[N-atsetüülmuraamhape]]) lineaarsetest ahelatest, mis moodustavad selgroo. Iga N-atsetüülhappe molekuli [[laktüülrühm]]ast lähtub [[oligopeptiid]]ahel naaberahela N-atsetüülmuraamhappe molekuli juurde (vaata joonis 2). Peptiidahelate koostis ei ole kõigil bakteritel ühesugune. Enamikul grampositiivsetel [[kokid|kokkidel]] on [[diaminopimeliinhape|diaminopimeliinhappe]] asemel <small>L</small>-[[lüsiin]]. Mõnikord on positsioonil 2 paiknev aminohape veel täiendavalt hüdroksüleeritud. Tetrapeptiidides esinevad [[D-aminohapped|<small>D</small>-aminohapped]], nagu näiteks <small>D</small>-[[alaniin]] ja <small>D</small>-[[glutamiinhape]], mida moodustatakse ensümaatiliselt vastavatest <small>L</small>-aminohapetest [[ratsemaas]]ide abil.
 
=== Võrgustik ===
30. rida:
 
=== Grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid ===
Bakterit ümbritseb üksainus mureiini [[makromolekul]]. Gramnegatiivsetel bakteritel on õhuke ühekihiline mureiinkate, mis moodustab umbes 5–10% bakterikatte [[kuivmass]]ist. Grampositiivsetel bakteritel on paksem rakukest, mis koosneb mitmekihilisest mureiinivõrgust ja [[teihhoiinhapped|teihhoiinhapetest]]. Seejuures võib mureiin moodustada kuni 50% bakterikatte kuivmassist.
 
== Funktsioon, laienemine ja tähtsus ==
Mureiinkate hoiab bakteriprotoplaste koos, töötades [[osmoos|osmootilisele]] siserõhule vastu. Kui mureiinikiht saab viga või laguneb, näiteks ensüüm [[lüsosüüm]]i toimel, siis bakter lõhkeb. Seetõttu peab bakteri kasvamisel mureeiinivõrk laienema, ilma et tekiks suuremat lünka.
 
Mureiini ehituskive [[biosüntees|süntees]]itakse [[tsütoplasma]]s ning neid eksporditakse [[transporter]] [[baktoprenool]]i abil. Väljaspool [[rakumembraan]]i paiknevas mureiinivõrgus lagundavad spetsiifilised lüütilised ensüümid lokaalselt selgroogahelate ja oligopeptiidide sidemeid ning spetsiifilised ensüümid lisavad etevalmistatudettevalmistatud ja eksporditud mureiiniehituskive. Mureiini laienemine nõuab seega eri ensüümide täpset koostööd. Juhul, kui see koostöö on häiritud, bakter lõhkeb. Mõned tähtsamad [[antibiootikumid]], nagu näiteks [[vankomütsiin]] ja [[penitsilliin]], pärsivad peptidoglükaanikihi ehitamist.
 
== Vaata ka ==