Monograafia: erinevus redaktsioonide vahel

▲'''Monograafia''' (inglise ''monograph'') on mingit [[probleem|probleemi]] või selle probleemi üht aspekti või mõnda [[isik|isikut]], [[nähtus|nähtust]] vm. igakülgselt ja terviklikult käsitlev, harilikult iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik [[uurimus]].

▲Sõna monograafia on tuletatud [[kreeka keel|kreeka keelest]] (sõnadest ''monos'' ’ainus, üksik’ ja ''grapho'' ´kirjutan´).

▲Monograafia puhul ei ole [[autor|autorite]] arv oluline – selle võib olla koostanud üks autor või ka mitu autorit. Monograafia avaldatakse üldjuhul ühes [[köide|köites]] ehk eraldiseisva [[raamat|raamatuna]].

▲Monograafiat, mille uurimisobjektiks on isiku elulugu, nimetatakse [[biograafia|biograafiaks]].

▲Tõlgitud monograafiat nimetatakse tõlkemonograafiaks. Üldjuhul nõuab monograafia tõlkimine [[tõlkija|tõlkija(te)lt]] kõrgtasemel akadeemilist ettevalmistust ja iseseisvat uurimistööd, et teha originaalteos sihtkeeles mõistetavaks igal tasandil ([[terminoloogia]], mõistevõrgud jne) ning seostada sihtkeeles olemasoleva teaduskirjanduse ja -keelega.

▲Monograafias on üldjuhul määratletud selge uurimisküsimus ja esitatud teesid, mistõttu seda võib nimetada ka raamatu mahus teaduslikuks uurimuseks. Erinevalt monograafiast käsitletakse [[õpik|õpikutes]], käsiraamatutes ja kogumikes erinevaid [[teema|teemasid]], probleeme, isikuid jne. Õpikute ja käsiraamatute [[eesmärk|eesmärgiks]] on anda mingist teadmisvaldkonnast ülevaade, mitte niivõrd uusi [[hüpotees|hüpoteese]] püstitada. Teaduslikud kogumikud koosnevad eraldiseisvatest teaduslikest kirjutistest ehk [[artikkel|artiklitest]]. Monograafia ja õpiku eristamine võib eriti [[loodusteadused|loodusteadustes]] siiski olla problemaatiline. Üldjuhul on eristamise aluseks sellistel puhkudel [[teos|teose]] [[sihtrühm]] – kui sihtrühmaks on eelkõige autori kolleegid ehk teised [[teadlane|teadlased]], on teos käsitletav monograafiana, kui aga sihtrühmaks on eelkõige [[üliõpilane|üliõpilased]], on teos käsitletav õpikuna.

▲[[Humanitaarteadused|Humanitaarteadustes]] on monograafiana käsitletavad ka [[kultuur|kultuuri-]], [[usund|usundi-]] ja mõtteloo allikate teaduslikud väljaanded, mis nõuavad väljaandjatelt monograafilist lähenemisviisi ja laiendavad teadmisvaldkonna allikabaasi koos tervikliku [[interpretatsioon|interpretatsiooniga]], kuigi ei ole esitatud tavapärase [[teadustekst|teadusteksti]] vormis: tekstikriitilised väljaanded, teaduslikult kommenteeritud [[tõlge|tõlked]], tõlgete [[antoloogia|antoloogiad]] jms.

▲[[Raamatukogundus|Raamatukogunduses]] tähistab mõiste ´monograafia´ trükitud või muud väljaannet, mis on tervikuna ühes köites või mille terviku moodustab kindel arv köiteid. Teatud arvu ühise koondpealkirjaga seotud monograafiaid nimetatakse monograafiasarjaks erinevalt [[jätkväljaanne|jätkväljaannetest]] ja [[perioodika|perioodikast]].