Redaktsioon: 26. juuli 2018, kell 12:26 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuli 2018, kell 13:46 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: ==Gregoriuse koraali muusikastiilid== Gregoriuse koraali ~~esitamisel~~muusikastiilid ~~kasutatakse peamiselt kaht laulustiili~~on: ''accentus'', –mida iseloomustab teksti ~~laulev~~ [[retsiteerimine]] ~~põhiliselt~~ ühel [[~~noot (muusika)\|noodil~~heli]],l. ~~seda~~Retsiteerimist liigendavad ~~mõnenoodilised~~mõnehelilised [[meloodia]]vormelid (aktsendid), mis langevad kokku [[tekst]]i [[interpunktsioon\|interpunktsioonimärkidega]] (koma, koolon, punkt). Meloodia ulatuseks on [[Sekund (muusika)\|sekund]] kuni [[sekst]], igale silbile üks noot. ''concentus'' – vaba meloodiaga laul. ''Concentus''-stiil jaguneb veel omakorda süllaabiliseks, neumaliseks ja melismaatiliseks nagu [[kirikulaul]]us. silbiline (süllaabiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot ([[retsiteerimine\|retsiteerimisel]], hümnides, lihtsamates antofoonides); rühmaline (neumaline) stiil, kus igale silbile vastab 1–4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk [[neuma]]; *kaunistatud (melismaatiline) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk [[melism]]idega. [[Mitmehäälsus]]e tekkimisel võeti gregoriuse koraal tihti aluseks [[cantus firmus]]ele.

Gregoriuse koraal: erinevus redaktsioonide vahel