Erinevus lehekülje "Elektrijuhtivus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1595 baiti ,  3 aasta eest
Ohmi seaduse ja erijuhtivuse osa võib ära jätta, sest nende kohta on artiklid olemas.
P (Tühistati kasutaja 213.219.113.221 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.)
Märgis: Tühistamine
(Ohmi seaduse ja erijuhtivuse osa võib ära jätta, sest nende kohta on artiklid olemas.)
*[[ioonjuhtivus]], näiteks [[elektrolüüt]]ides;
*[[elektron-ioonjuhtivus]], näiteks [[plasma]]s.
 
==Elektrijuhtivust iseloomustavad suurused ja nende seos teiste suurustega==
[[Elektrivoolu tugevus]] ''I'' sõltub juhile rakendatud [[potentsiaalide vahe]]st ''V'', mis määrab [[elektrivälja tugevus]]e ''Е'' juhis.
 
[[Konstant]]se [[ristlõige|ristlõikega]] [[isotroopia|isotroopse]] juhi korral ''Е'' = —''V''/''L'', kus ''L'' on juhi [[pikkus]]. [[Voolutihedus]] ''j'' mingis punktis sõltub väljatugevusest ''Е'' selles punktis ning on väljatugevusega samasuunaline. Seda sõltuvust väljendatakse [[Ohmi seadus]]ega: ''j'' = ''σЕ''; väljatugevusest sõltumatut [[kordaja]]t ''σ'' nimetatakse [[erijuhtivus]]eks; selle [[pöördsuurust]] ''ρ'' = 1/''σ'' nimetatakse [[eritakistus]]eks. Eri materjalide puhul on erijuhtivuse (ja eritakistuse) väärtused oluliselt erinevad.
 
Üldjuhul on voolutiheduse sõltuvus väljatugevusest mittelineaarne ning kordaja ''σ'' sõltub väljatugevusest. Siis kasutatakse [[diferentsiaalne erijuhtivus|diferentsiaalset erijuhtivust]] ''σ'' = d''j''/d''E''.
 
[[Anisotroopia|Anisotroopsetes]] keskkondades, näiteks [[monokristall]]ides, on ''σ'' [[teist järku tensor]]. [[Kristall]]is võib elektrijuhtivus olla eri suundades erinev, nii et väljatugevuse ja voolutiheduse [[vektor]] ei pruugi olla [[kollineaarsed vektorid|kollineaarsed]].
 
==Ainete liigitus elektrijuhtivuse järgi==
==Elektrijuhtivust mõjutavad tegurid==
Ühe ja sellesama aine erijuhtivus sõltub [[temperatuur]]ist, aine [[agregaatolek]]ust, [[kristalli defekt|defekt]]idest jt aine struktuuriomadustest ning [[magnetväli|magnetväljast]], [[kiirgus]]test, tugevast elektriväljast jt välismõjudest.
 
==Molekulaarkineetiline iseloomustus==
Laengukandjate vabadust iseloomustab [[vaba tee aeg|vaba tee aja]] ja [[karakteerne põrkumisaeg|karakteerse põrkumisaja]] [[jagatis|suhe]]: mida suurem see on, seda suurema õigusega võib laengukandjat nimetada vabaks. Erijuhtivust ''σ'' saab väljendada
 
{{pooleli}}
 
== Vaata ka ==
* [[Erijuhtivus]]
* [[Takistus]]
* [[Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend]]