Muusikastiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
160. rida:
Muusika infootsinguks loodud arvutiprogrammis [[jSymbolic]][http://jmir.sourceforge.net/jSymbolic.html] kasutatavad muusikastiili omadused on liigitatavad seitsmesse muusika omaduste kategooriasse:
 
* helikõrgus: Milline– milline on ühe või teise helikõrguse esinemine suhtes muude helikõrgustega? Kas heliteos on tonaalne? Milline on heliteose helikõrguslik ulatus?
* meloodia koostis: Milliseid– milliseid intervalle meloodia sisaldab? Kui palju meloodiat varieeritakse? Milline on meloodia kontuur? Millist tuupi fraase esineb ning kui tihti või kuidas need korduvad?
* akordide koostis: Millistest– millistest intervallidest akordid koosnevad? Millist tüüpi akorde esineb? Milline on akordide järgnevusest moodustuv harmoonia? Milline on harmoonia rütm?
* rütm: Millist– millist tüüpi rütmi esineb (organiseeritud, vaba, kaootiline)? Kui organiseeritud, siis kuidas?
* instrumentatsioon: Milliseid– milliseid muusikainstrumente kasutatakse? Milliseid ülesandeid muusikainstrumendid täidavad?
* faktuur: Mitemst– mitmest iseseisvast kihist faktuur koosneb? Milline on faktuurikihtide suhe (kas polüfoonilionepolüfooniline, homofooniline)?
* helitugevuse dünaamika: Milline– milline on helitugevuse vaheldumine (kas helitugevus püsib muutumatuna, järsk muutumine, järkjärguline muutumine)?
 
====Harmoonia ja muusikastiil====
192. rida:
 
Faktuuri vastandlikeks põhimõteteks on homogeensus ja heterogeensus. Faktuur võib määrata ka esituskoosseisu, nagu näiteks hilisrenessansi “kogu konsort” ( ‘whole consort’, mängivad kõik sama perekonna pillid) või “murtud konsort” (‘’broken consort’’, mängivad erinevate pilliperekondade esindajad).
Heliteose faktuur võib olla homogeenne, koosneda sarnastes ülesannetes häältest (nagu näiteks 16. sajandi motett) või heterogeenne, koosnedes kiht-kihina üksteise peal olevatest erinevates ülesannetes häältest (nagu näiteks 12.-14–14. sajandi prantsuse motett).
 
Homogeensed ja heterogeensed faktuurid võivad esineda ka samas teose erinevates lõikudes.
202. rida:
Igal heliteosel on oma ainulaadne vorm, mis kontrollib, ühendab ja mõtestab kõiki heliteose detaile. See vorm omakorda kuulub vormide klassi. Vormide klassid omakorda jagunevad vastavuses teatud muusika kompositsioonitehnikatega protseduuridele, mis kutsuvad esile ja omavad ise iseloomulikele stiilierinevusi.
 
Muusikastiili kontekstis võime me rääkida ka näiteks fuuga-, sonaadi-, variatsiooni- või ka kolmeosalisest stiilist, kuigi vormianalüüsi kontekstis me neid mõisteid nii ei kasuta.
Muusikastiile võib vaadelda ka uutele muusikavormidele alusepanijatena. Näiteks 1750. aastatest hakati lääne muusikas kasutama stiilivõtteid, mis aitasid kaasa sonaadivormi arengule. Teisest küljest ka teatud muusikavorm võib kuuluda kokku teatud muusikastiiliga.