[[9. sajandilsajand]]il oli kalifaadi pealinna [[Bagdad]]i, maailma ühe suurima linna elanike arv ulatus üle miljoni, linn oli oma hiilguse tipul, linnas asusid [[observatoorium]] ja tolle ajastu parimad haiglad ning tegeldi innukalt [[Vanakreeka kirjandus|kreeka antiikautorite]] tõlkimisega araabia keelde. Linn oli rikkamaid maailmas. Abbassiidide aega peetakse islami kultuuriliseks [[Islami kuldajastu|kuldajastu]]ks, mil islamimaailma arvukates kultuurikeskustes toimus tuhandete õpetlaste poolt [[antiikaeg|antiigi]], [[kristlus|kristlike]] kultuuride, [[judaism]]i, [[Pärsia]] kultuuride, vähesemal määral ka islamieelse Egiptuse, India [[hinduism|hinduistliku]] ja [[Kesk-Aasia]] [[budism|budistliku]] ning teiste kohalike [[pagan]]like rahvaste [[kultuuripärand]]i kokkusulatamine nähtusteks nimetustega [[islamiaraabia kultuur]] ja islami [[tsivilisatsioon]].
See oli islami tsivilisatsiooni[[tsivilisatsioon]]i sõjalise ja majandusliku võimsuse, vaimse uhkuse ning teaduslik-kultuuriliste väärtuste õitseaeg. Kalifaati kuulusid islamimaailma sellised regionaalsed keskused nagu [[Buhhaara]], [[Samarkand]], [[Kairo]], [[Aleksandria]] ja [[Córdoba]] ning mitmed teised suurlinnad. Tolleaegne islamimaailm oli maailma kultuuriline tipp nii mahult kui ka sisult. Suur osa Bagdadi linnaelanikkonnast oli suuremal või vähemal määral kirjaoskaja; kirjaoskuse levikut soosis [[8. sajandilsajand]]il islamimaailma Hiina kaudu levinud paberivalmistamise kunst. Ainuüksi Bagdadis [[12. sajandilsajand]]il umbes sada raamatupoodi ja üle kümne avaliku raamatukogu; [[Córdoba kaliif]]i raamatukogus oli [[10. sajandilsajand]]il väidetavalt ligikaudu 500 000 köidet. Bagdadis asus kuni rüüstamiseni mongolite poolt [[1258]]. aastal paarkümmend ülikoolilaadset[[ülikool]]ilaadset õppeasutust, kuulsaim neist [[9. sajandisajand]]i alguses rajatud [[Tarkuse maja]] (Bajt al-Hikma), mis kujutas endast [[akadeemia]]t, observatooriumi[[observatoorium]]i ja raamatukogu, kus toimus aktiivne [[antiikkultuur]]i taasavastamine ja edasiarendamine [[araabia keel]]de tõlkimise kaudu.
Eraldi ja väga mahuka valdkonna moodustab islami kultuuri kuldajastu klassikaline islamiaraabia kirjandus, luule ja keeleteadus, geograafia ning filosoofia, mille meistriteoste valdav osa loodi 9.–13. sajandil.
Islamimaailmas oli 12. sajandiks oma aja kohta väga kõrgelt arenenud teadusharud nagu [[meditsiin]], loodusteadused[[loodusteadus]]ed ja [[matemaatika]].
