Kompleksjuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ materjal artiklist "Elektriline kompleksjuhtivus"
Resümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
1. rida:
'''Kompleksjuhtivus''' on [[Kompleksarv|kompleksarvu]] kujul esitatav [[näivjuhtivus]] perioodilise harmoonilise (siinuselise) mõjutuse jaoks.
 
Elektriline kompleksjuhtivus ''Ý'' on elektrilise [[kaksklemm]]i või [[elektriahel]]a osa juhtivus harmoonilise perioodilise vahelduva [[elektripinge]] jaoks. Kõige tuntum kompleksjuhtivuse liik on [[elektriline juhtivus]] perioodilise siinuselise [[vahelduvpinge]] jaoks ehk vahelduvvoolujuhtivus
:''Ý'' = ''G'' + j''B''.
Kõige tuntum kompleksjuhtivuse liik on [[elektriline juhtivus]] perioodilise siinuselise [[vahelduvpinge]] jaoks ehk vahelduvvoolujuhtivus Ý=G+jB. Siin ''G'' esitab juhtivuse reaalosa, mis vastab [[Aktiivjuhtivus|aktiivjuhtivusele]] ja ''B'' esitab imaginaarosa, mis vastab [[Reaktiivjuhtivus|reaktiivjuhtivusele]],; missee võib olla oma iseloomu poolest kas [[Mahtuvustakistus|mahtuvuslik]] või [[Induktiivtakistus|induktiivne]]. Siinjuures on aktiivjuhtivus ''G'' ja reaktiivjuhtivus jBj''B'' ühendatud omavahel [[Paralleelne ühendus|paralleelselt]] ([[rööpühendus]]ena).
 
Elektrilist kompleksjuhtivust saab avaldada ka kaksklemmi läbiva voolu ja sellele langeva pinge vahelise faasinihkenurga kaudu:
Kõige tuntum kompleksjuhtivuse liik on [[elektriline juhtivus]] perioodilise siinuselise [[vahelduvpinge]] jaoks ehk vahelduvvoolujuhtivus Ý=G+jB. Siin G esitab juhtivuse reaalosa, mis vastab [[Aktiivjuhtivus|aktiivjuhtivusele]] ja B esitab imaginaarosa, mis vastab [[Reaktiivjuhtivus|reaktiivjuhtivusele]], mis võib olla oma iseloomu poolest kas [[Mahtuvustakistus|mahtuvuslik]] või [[Induktiivtakistus|induktiivne]]. Siinjuures on aktiivjuhtivus G ja reaktiivjuhtivus jB ühendatud omavahel [[Paralleelne ühendus|paralleelselt]] ([[rööpühendus]]ena).
:''Ý'' = ''G'' + j''B'' = ''Y''·e<sup>jφ</sup>,
kus ''G'' on reaalosa ja ''B'' on imaginaarosa, Y on moodul ja &phi; on faasinurk.
 
Elektrilise kompleksjuhtivuse ''Ý'' kui vektorsuuruse parameetrite jaoks kehtivad järgmised üleminekuseosed: <br>
Kompleksjuhtivuse pöördsuurus on [[komplekstakistus]] Ż=R+jX=1/Ý. Komplekstakistuse puhul on reaalosa ehk [[Aktiivtakistus|aktiivtakistus]] R ja imaginaarosa ehk [[reaktiivtakistus]] ühendatud omavahel järjestikku.
:<math>Y=\sqrt{G^2+B^2}</math> ja <math>\varphi=\text{arctan}\,(B/G);</math>
:''G'' = ''Y''·cos&phi; ja ''B'' = Y·sin&phi;.
 
Elektrilise komplekstakistuse parameetrid on reeglina sagedusest sõltuvad. Puhtalt kompleksne mahtuvuslik juhtivus sõltub sagedusest võrdeliselt: ''B''<sub>''C''</sub> = ω''C''. Puhtalt kompleksne induktiivne juhtivus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt: ''B''<sub>''L''</sub> = 1/ω''L''.
Kui kogujuhtivuse ja kogutakistuse vahel kehtib seos Ý=1/Ż, seda ka moodulite jaoks Y=1/Z, siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on impedantsi ja juhtivuse puhul erinevad (impedantsi puhul järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne).
 
Reaalsete objektide kui [[Kaksklemm|kaksklemmide]] jaoks on G ja B arvulised väärtused sagedusest sõltuvad. Ainult kõige lihtsama kahekomponendilise järjestik[[Aseskeem|aseskeemi]] puhul Rei ja paralleelaseskeemi puhulole ''G'' ei ole sagedussõltuvadsagedussõltuv. KuidEnamasti enamikelei juhtudelkirjelda kahekomponendiline aseskeem ei kirjelda objekti elektrilisi omadusi piisavalt täpselt ja kasutusel on kolme või enama komponendiga aseskeemid. Näiteks kondensaatori aseskeem sisaldab peale paralleelselt ühendatud mahtuvuse C ja dielektrilise kao või dielektriku lekke G kolmanda komponendina veel väljaviikude ja plaatide aktiivtakistust r, mis on järjestikune element.
 
Väga keerukateks kujunevad bioloogiliste objektide elektrilise kompleksjuhtivuse või sellele vastava [[Elektriline bioimpedants|elektrilise bioimpedantsi]] [[Aseskeem|aseskeemid]].
15. rida ⟶ 21. rida:
Keerukad on aseskeemid ka elektrokeemiliste objektide kompleksjuhtivuse ehk [[Elektrokeemiline kompleksjuhtivus|elektrokeemilise kompleksjuhtivuse]] puhul, kus tihti lisanduvad objekti aseskeemile veel mõõtmise teostamiseks vajalike [[elektrood]]ide aseskeemid, mille olemasolu impedantsi mõõtmise tulemuste interpreteerimisel tihti ei saa ignoreerida.
 
Kompleksjuhtivuse pöördsuurus on [[komplekstakistus]] ''Ż'' = ''R'' +jX j''X'' = 1/''Ý''. Komplekstakistuse puhul on reaalosa ehk [[Aktiivtakistus|aktiivtakistus]] ''R'' ja imaginaarosa ehk [[reaktiivtakistus]] ühendatud omavahel järjestikku.
[[Kompleksjuhtivuse mõõtur]]id võimaldavad mõõta kompleksjuhtivuse parameetrite väärtusi, reeglina reaalosa G ja imaginaarosa B, harvemini mooduli Y ja faasinurga &Phi; väärtusi või veel harvemini mingit muud parameetrite kombinatsiooni.
 
Kui kogujuhtivuse ja kogutakistuse vahel kehtib seos ''Ý'' = 1/''Ż'', seda ka moodulite jaoks ''Y'' = 1/''Z'', siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on impedantsi ja juhtivuse puhul erinevad (impedantsi puhul järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne).
Kompleksjuhtivuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[kompleksjuhtivuse mõõtur]]eid. Tihti on need realiseeritud ühildatuna [[komplekstakistuse mõõtur]]iga.
 
Kompleksjuhtivuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[kompleksjuhtivuse mõõtur]]eid. Tihti on need realiseeritud ühildatuna [[komplekstakistuse mõõtur]]iga. Kompleksjuhtivuse mõõturid võimaldavad mõõta kompleksjuhtivuse parameetrite väärtusi, reeglina reaalosa G ja imaginaarosa B, harvemini mooduli Y ja faasinurga &Phi; väärtusi või veel harvemini mingit muud parameetrite kombinatsiooni. võimaldavad mõõta kompleksjuhtivuse parameetrite väärtusi, reeglina reaalosa ''G'' ja imaginaarosa ''B'', harvemini mooduli ''Y'' ja faasinurga &phi; väärtusi.
== Elektriline kompleksjuhtivus ==
 
[[Kategooria:Elektromagnetism]]
Elektriline kompleksjuhtivus on [[kaksklemm]]i või [[elektriahel]]a osa {{kas|[[takistus]]}} vahelduva pinge või [[vool]]u jaoks.
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
 
[[Kategooria:Elektroonika]]
Elektriline kompleksjuhtivus Ý=G+jB=Y·ejΦ, <br>
<!--Interwiki-->
kus:
* G on reaalosa ja
* B on imaginaarosa,
* Y on moodul ja
* Φ on faasinurk.
 
Elektrilise kompleksjuhtivuse pöördsuurus on [[elektriline komplekstakistus]] Ż.
 
Elektrilise kompleksjuhtivuse Ý kui vektorsuuruse parameetrite jaoks kehtivad järgmised üleminekuseosed: <br>
Y=sqrt(G<sup>2</sup>+B<sup>2</sup>) ja Φ=arctan(B/G);<br>
G=Y·cosΦ ja B=Y·sinΦ.
 
Elektrilise komplekstakistuse parameetrid on reeglina sagedusest sõltuvad.
 
Puhtalt kompleksne mahtuvuslik juhtivus sõltub sagedusest võrdeliselt: B<sub>C</sub>=ωC.<br>
Puhtalt kompleksne induktiivne juhtivus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt: B<sub>L</sub>=1/ωL.
 
Elektrilise kompleksjuhtivuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse elektrilise kompleksjuhtivuse mõõtureid.