E-põllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
'''E-põllumajandus''', ka '''info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põllumajanduses''', on [[põllumajandus]]es ning maaelu arengutavades võrdlemisi hiljutine termin. Seda nähakse järjest enam kasvava ja areneva valdkonnana, mis keskendub põllumajanduse ja maaelu arengu tõhustamisele läbi täiustatud info- ja kommunikatsiooni vahendite. E-põllumajandus pakub lahendusi mitmetele põllumajanduslikele raskustele. E-põllumajandus hõlmab ennekõike [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]]te (IKT) uuenduslike viiside kontseptualiseerimist, kavandamist, arendamist, hindamist ning rakendamist maapiirkondades, keskendudes peamiselt põllumajandusele. Standardite, normide, metoodikate ja vahendite sätted ning individuaalsete ja institutsiooniliste võimekuste arendus on e-põllumajanduse põhikomponendid.<ref
== Tunnustus ja rakendus ==
6. rida:
Paljud IKT uudsed tehnoloogiad on välja töötatud ja testitud kogu maailmas erinevate edusammudega, et aidata põllumajandustootjatel parandada oma elatusvahendeid, suurendades põllumajanduslikku tootlikkust ja sissetulekuid ning vähendades riske.
[[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] (FAO) ja [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]] (ITU) koostasid koos partneritega, sealhulgas [http://www.cta.int/en/ põllumajandusliku ja maamajanduse koostöö tehnilise keskusega (CTA)] FAO-ITU e-põllumajandusstrateegia juhendi <ref
Mõned riigid, kes kasutavad FAO-ITU e-põllumajandusstrateegia juhendit oma riikliku e-põllumajandusstrateegia väljatöötamiseks, on [[Bhutan]], [[Sri Lanka]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Filipiinid]], [[Fidži]] ja [[Vanuatu]]. Juhend annab raamistiku, et kaasata laiemaid sidusrühmi riikliku e-põllumajandusstrateegia väljatöötamisse.
12. rida:
== Kasutuselolevad tehnoloogiad ==
===Juhtmevabad tehnoloogiad===
Juhtmevabadel tehnoloogiatel on e-põllumajanduses arvukaid rakendusi. Üks peamisi kasutusalasid on sisevõrgukaamerate süsteemide lihtsustamine; traadita side kasutamine ei vaja enam [[koaksiaalkaabel|koaksiaalkaablite]] paigaldamise vajadust.<ref
===GPS===
18. rida:
=== Automaatsüsteemid===
[[File:DeLaval milking station.jpg|thumb|Automatiseeritud lüpsijaam]] Lüpsirobotid on arvuti teel juhitavad iseseisvad süsteemid, mis lüpsavad piimalehmi ilma, et vajaksid inimtööjõudu. Lüpsiprotsessi täielik [[automatiseerimine|automatiseering]] on kontrollitud põllumajandusliku roboti, keeruka karja haldamise tarkvara, ning spetsialiseerunud arvutite poolt. Automaatlüps jätab põllumajandustootjale rohkem aega põllumajandusettevõtte ja karja järelevalveks. Põllumajandustootjad saavad parandada karja juhtimist kasutades arvuti kogutud andmeid. Analüüsides erinevate [[sööt]]ade mõju piimatootmisele, saavad põllumajandustootjad vastavalt vajalikule piimasaagile kohanduda. Kuna andmeid kogutakse individuaaltasandil, on igat lehma võimalik jälgida ja uurida ning põllumajandustootjat on võimalik hoiatada, kui on esinenud ebatavalisi muutusi, mis võivad tähendada haigust või vigastusi.<ref
=== Mobiilirakendused ===
24. rida:
=== Raadiosagedustuvastus ===
[[File:Swiss cow ear with eartags.jpg|thumb|Šveitsi lehm raadiosagedustuvastussüsteemiga]] [[Malaisia]] põllumajandusministeeriumi veterinaaramet käivitas 2009. aastal loomakasvatuse jälgimise programmi, mille käigus jälgiti hinnanguliselt 80 000 veist üle kogu riigi. Iga veis märgistati [[raadiosagedustuvastus]]tehnoloogia abil, et lihtsustada nende tuvastamist ja võimaldada ligipääs asjakohastele ja vajalikele andmetele (nagu looma asukoht, kasvataja nimi, päritolu, sugu ja liikumise kuupäevad). See programm oli esimene omataoline Aasias ning eeldatavalt suurendab Malaisia loomakasvatussektori konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, vastates peamiste importijate nagu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] regulatiivsetele nõuetele. Raadiosagedustuvastusega jälgimine aitab ka tootjatel kontrollida ja ära hoida haiguspuhanguid. <ref
=== Teadusjuhtimine ===
31. rida:
==Viited==
{{viited|1=1|allikad=
<ref name="Uc8FN">[http://www.e-agriculture.org/about.html e-Agriculture Community of Practice]</ref>
<ref name="ZNbnZ">{{cite web|url=http://www.fao.org/3/a-i5564e.pdf|title=FAO-ITU E-agriculture Strategy Guide|date=20.05.2016|publisher=FAO|accessdate=9.06.2016}}</ref>
<ref name="tKrqt">{{cite web|url=http://agricamera.co.uk/wireless-camera-systems|title=Wireless Camera Systems|publisher=AgriCamera|accessdate=14.03.2013}}</ref>
<ref name="cbbLR">{{cite web|url=http://www.automaticmilking.nl/|title=EU-Project Automatic milking|date=20.02.2008|publisher=Wageningen UR|accessdate=15.03.2013|deadurl=yes|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060220145319/http://www.automaticmilking.nl/|archivedate=20.02.2006|df=dmy-all}}</ref>
<ref name="XhF3h">{{cite web|url=http://www.rfidnews.org/2009/04/06/malaysia-begins-rfid-enabled-livestock-tracking-program|title=Malaysia begins RFID-enabled livestock tracking program|date=6.04.2009|publisher=RFIDNews|accessdate=15.03.2013}}</ref>
<ref name="Nl6W2">{{cite web|url=http://www.frost.com/sublib/display-market-insight-top.do?id=203619979|title=RFID in Malaysia – Tracing the ROI|last=Sebastian|first=Richard|date=7.06.2010|publisher=Frost & Sullivan|accessdate=15.03.2013}}</ref>
}}
[[Kategooria:Maamajandus]]
| |||