Ants Kaljurand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
19. rida:
== Noorus ==
Ants Kaljurand sündis 20. oktoobril 1917 Tallinnas. Tema ema Juula oli sündinud 1887. aastal, isast andmed puuduvad. Nende varasem perekonnanimi oli Siitse, mille nad eestistasid Kaljurannaks. Ants kasvas üles Põhja-Saaremaal Pidula lahe ääres Teesu külas. Lõpetas Pidula algkooli. 1935. aastal tuli Pärnumaale Koonga valda (1939–1950 Soontaga vald) Õepa külla Sepa tallu sulaseks. 1938. aastal tegi läbi ajateenistuse Eesti kaitseväes ja jätkas seejärel Sepa talus sulasena. 1941. aasta juulis võttis osa Soontaga vallamaja vallutamisest, seejärel oli poolteist kuud Soontaga vallavanema abi. Augustis 1941 astus vabatahtlikult Saksa armeesse. Osales lahingutes Pihkva rindel, hiljem Neveli all. Sai neli medali ja 3 aumärki. 1943. aastal viidi üle eesti SS-leegioni.<ref
== Metsavend ==
1944. aastal osales 20. SS-diviisi koosseisus lahingutes Narva rindel.<ref
Veebruaris 1945 arreteeriti Antsu armsam Vilma Vinter, keda süüdistati sidepidamises metsavendadega ja paigutati Soontaga vallamaja arestikambrisse. 28. veebruari õhtul tulid Ants ja Ülo Vilmat vabastama. Samas majas elava täitevkomitee käskjala käest võeti arestikambri võti ja Vilma vabastati. Hiljem oli täitevkomitee sekretär öelnud Vilmale, et maja teisel korrusel olnud sellel öösel 15 sõdurit põrandal pikali, kuid nad julgesid tulistada metsavendade pihta vaid ühe lasu, millele viimased vastasid automaadivalanguga. Vilma Vinter viibis nädala metsavendade punkris ja siirdus siis elama Karuse valda Kause külla.<ref
1945. aasta märtsis vahistati kolm Antsule tuttavat meest ja paigutati taas Soontaga vallamajja luku taha. Kui ühe vahistati naine talle arestikambrisse paki tõi, palus mees otsida üles Hirmus-Ants, et see nad vabastaks. Naine võttiski Antsuga ühendust ja metsavennad nõustusid plaaniga. Ööl vastu 31. märtsi 1945 tuli Ants koos Ülo Kaalu ja Mihkel Soodlaga Soontaga vallamaja juurde. Kuna käskjala toast arestikambri võtit ei leitud, lammutas Ants kangiga vangikambri seina, samal ajal kui teised õues valvasid. Kui mehed hakkasid kuuekesi vallamaja lahkuma, tulistati neid teise korruse aknast. Mihkel Soodla andis sellepeale aknasse automaadivalangu. Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja alampolkovnik Viktor Kisseljov maalis Moskvasse saadetud ettekandes sündmusest hoopis vägevama pildi: „Ööl vastu 31.3.45 sooritas 10–12 inimesest koosnenud relvastatud bande kallaletungi Soontaga valla täitevkomiteele, eesmärgiga vabastada kaks reeturit, kes olid arreteeritu maakonna NKVD operatiivvoliniku poolt. Hoone läheduses paiknenud kolm 138. laskurpolgu võitlejat ei riskinud bandiitidele vastupanu osutada.“
Vabanenud mehed (Anton Soopõld, Arnold Kriisk, Artur Luigemaa) liitusid Antsu salgaga. 1945. aasta aprilli lõpul või mai algul sai julgeolek teada punkri asukohast. Nimelt käis punkri juures Vilma õde Kristiina, kes rääkis sellest kohaliku täitevkomitee töötajatele. Sellest kuulis aga ka Mihkel Soodla naine Maria Soodla, kes tuli õhtul metsavendi hoiatama. Teisel päeval pärast metsavendade lahkumist saabusid NKVD mehe ja hävitasid tühja punkri. Siis elasid Ants, Mihkel Soodla, Ülo Kaal ja kolm vabastatud meest kuni juulikuuni 1945 Laisma rabas. Seejärel Soopõld ja Luigemaa legaliseerusid, Arnold Kriisk varjas ennast edasi üksi.<ref
Septembris 1945 oli Nõukogude julgeoleku andmeil salgas 7 meest: Ants Kaljurand, Kaljuranna adjutant Peeter, Anrold Kriisk, Juhan Lihtsaar, Teodor Kõlvart, Jaan Kõlvart ja Mihkel Tamm.<ref
Oktoobris 1945 valmis uus punker Kiisamaa küla lähedale kuhu kolisid Ants, Mihkel Soodla ja Ülo Kaal. Punker oli kasutusel jaanuarini 1946, mil märgati punkri läheduses saanijälgi. Edasi koliti Õepa ja Kuhu külade vahel asuvasse punkrisse. Seal liitus nendega August Puusild. Punker jäeti maha märtsis 1946 kuna asus käidavatest kohtadest liiga kaugel, misjärel elati maikuuni Laisma rabas asuvas onnis.<ref
1946. aasta 9. mai hilisõhtul korraldas julgeolek neile varitsuse Õepa küla lähedal metsas. Metsavennad avastasid varitsuse, puhkenud tulevahetuses sai Ülo Kaal surmavalt haavata<ref
Lühemat või pikemat aega oli Antsu salgas aastatel 1944–1949 21 inimest.<ref
== Kinnivõtmine ja hukkamine ==
15. novembril 1948 arreteeriti Pärnu raudteejaama sööklas salga liige Karl Verpson ja samal päeval Pärnu polikliinikus Harri Valla. Mõlemilt sai julgeolek mõnepäevase „töötlemise“ tulemusena andmeid Antsu salga liikmete kohta. 16. novembril arreteeriti Mihkel Soodla.<ref
24. juunil 1949 avastas julgeoleku operatiivgrupp Antsu Kaljuranna ja kaks tema salga liiget Võitra küla lähedalt metsas magamast. Metsavennad oli tulnud jaanilaupäeva tähistamast ning olid heitnud metsa alla puhkama. Kinnivõtmisel tekkinud tulevahetuses sai surma metsavend Aleksander Valter ja Arved Pill rakselt haavata. Ants üritas põgeneda, kuid teda haavati täägiga ja ta võeti kinni.<ref
Tribunal Ants Kaljuranna ja 18 temaga seotus isiku üle toimus Tallinnas 13.–17. novembrini 1950. Ants Kaljurand, Arved Pill ja Juhan Metsaäär mõisteti surma, teised kümnest kahekümne viie aastani vangilaagrisse. Ants Kaljurand ja kaks koos temaga surmamõistetud metsavenda hukati 13. märtsil 1951.<ref
==Viited==
{{
<ref name="u4n6U">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 215</ref>
<ref name="y000r">Mart Laar „Metsavennad. Relvastatud vastupanu Eestis Teise maailmasõja järel“ (Tallinn: Read, 2013), lk. 210</ref>
<ref name="ZLOys">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 52–53</ref>
<ref name="TOLAf">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 54; Mart Laar „Metsavennad. Relvastatud vastupanu Eestis Teise maailmasõja järel“ (Tallinn: Read, 2013), lk. 210</ref>
<ref name="JI0Ia">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 55</ref>
<ref name="xDqhb">ENSV NKVD Informatsiooniline teadaanne nr. 3 18.9.1945. ERAF.131SM.1.18.13</ref>
<ref name="y3HIR">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 58</ref>
<ref name="00BUT">Ülo Kaal suri Tallinnas Patarei vangla haiglas 28.06.1946.</ref>
<ref name="qvbIG">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 61–62; Mart Laar „Metsavennad. Relvastatud vastupanu Eestis Teise maailmasõja järel“ (Tallinn: Read, 2013), lk. 214</ref>
<ref name="8pkAD">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 65–68</ref>
<ref name="rxKem">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 77</ref>
<ref name="SbipU">Mati Mandel "Kogu tõde Hirmus-Antsust?" (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 215–218</ref>
<ref name="MuYgw">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 114–115</ref>
<ref name="Ybf4c">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 119</ref>
<ref name="mRCLA">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 130–132</ref>
<ref name="CrFxC">Mati Mandel „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 159–163</ref>
}}
| |||