Erinevus lehekülje "Peeter Ulas" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 64 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
(+ kategooria)
P
 
== Elulugu ==
Ulas lõpetas [[Tallinna 10. Keskkool]]i [[1952]]. aastal. Ta alustas oma kunstiõpinguid [[keraamika|keraamikuna]] alal, kuid vahetas peagi ala ning lõpetas [[1959]]. aastal [[ERKI]] graafikuna. Joonistas ka karikatuure, mida avaldati ka ajakirjas "[[Pikker (ajakiri)|Pikker]]"<ref>Ajakiri "Pikker" 1957 Nr.4</ref>. Seejärel tegutses ta vabakutselise kunstnikuna.
 
Aastal [[1963]] asus ta õppejõuna tööle [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilisse Instituuti]], kus töötas üle 30 aasta: 1973. aastast dotsendi, 1992–1998 professori ningja 1994–1998 TPÜ kunstiosakonna juhatajana.
 
Koos [[Herald Eelma|Herald Eelmaga]] viis Ulas eesti graafikas läbi uuendamise: joonistuse ja [[Litograafia|litotehnika]] valitsemine asendus eri graafilistes tehnikates ([[linoollõige]], söövitus jne) otsingutega.<ref name=":0">Anne Lõugas, Peeter Ulas ja kujundite kasvamine, Lege Artis nr 10, 2004</ref> Ulas ja Eelma olid oma teostega 1960. aastate teise poole [[ANK '64|ANK]] rühma [[Estetism|estetismi]] eelkäijad<ref name=":0" />. Legendaarseks said tema kõrgtrükigraafikas valminud teosed "Õhtu sadamas" (1962), "Suur kammeljas" (1963), "Magav laps" (1965) ja mitmed teisedki, milleta ei koostatud ühtegi toonast kaasaegse graafika näitust, mis esindasid Eestit väljaspool.<ref name=":1">Ülle Kruus, Kujundite kasvamise lugu, Sirp, 26.11.2004</ref> Vähem kui kümne aastaga oli ta sisuliselt jõudnud tippu. 1968. aastal pälvis Peeter Ulas peapreemia I Tallinna [[Graafikatriennaal|graafikatriennaalil]] teosega "Ohver".
 
1970. aastatel võttis Ulase loomingus võimust [[Sürrealism|sürrealistlik]] vaimsus. Kõige enam inspireerisid teda sellel perioodil linn üldisemas tähenduses, selle rütmid ja arhitektoonika ning Itaalia reisi muljed.<ref name=":1" /> Kunstnik avastas enda jaoks [[Pehmelakk|pehmelaki]] tehnika ning kombineeris seda [[Embossing|embossinguga]] (värvita reljeeftrükk), [[klišeetrükk|klišeetrükiga]] jne.<ref name=":0" /> 1970. aastatel võitis tema looming juba üleüldise tunnustuse.
1980. aastatel järgnes suures formaadis tööde sari "Pidulik graafika"<ref name=":0" />, mis tõi Ulasele [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia|Kristjan Raua nimelise kunstipreemia]]. 1990. aastate lõpust muutus Ulase looming lakoonilisemaks ja samas värvikamaks. Oluliseks muutusid kompositsioon, rütm ja värv. Just selle perioodi sarjadega pälvis kunstnik 2004. aastal Eesti graafikale suunatud Eduard Wiiralti preemia.<ref name=":1" /> Ulase looming oli veenvalt isikupärane, salapärane ning filosoofiline.
 
Ta oli üks silmapaistvamaid [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi]] loomingu illustreerijaid. ja pälvinud kirjandusklassiku kirjapandudKreutzwaldi muinasjutu "Paristaja-poeg" kujundamise eest pälvis ta [[Jaan Jenseni preemia|Jaan Jenseni nimeline preemia]] (1987).
 
==Tunnustused==
129 088

muudatust