Veeb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgendkeelt]] [[HTML]] ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, nt uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]] -[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.
 
Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vajalik spetsiaalne [[arvutiprogramm |rakendusprogramm]] – [[brauser]] ehk veebilehitseja, nt [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimast asendav [[Microsoft Edge]].
 
== Veebiaadress ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest:
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga;
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeen]]inimi koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee Eesti, uk Suurbritannia, de Saksamaa, fr Prantsusmaa, ru Venemaa, fi Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com kommertsorganisatsioon, org mittetulunduslikud organisatsioonid, net võrguteenuse pakkuja jm);
16. rida:
Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebilehitsejate tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.
 
Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänasekstänapäevaks saanud äärmiselt mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
 
== Veebi tehniline külg ==
30. rida:
*[[World Wide Web Foundation]]
 
== VälisviitedVälislingid ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebilehekülgveebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018