Vikipeedia

Provence: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
51. rida:
Maures'i massiiv lasub umbes 60 km piki rannikut ja ulatub sisemaale umbes 30 km. Põhjas piirneb see alamikuga, mida järgivad riigimaanteed 97 ja 7 ning raudtee liin Touloni ja Nice'i vahel. Lõunas lõpeb see järsult Vahemerega, moodustades murtud ja järsu rannajoone.
 
[[Saint-Tropez]]'i poolsaar on Maures'i massiivi osa üheskoos Giens'i poolsaare ning [[Îles d'Hyères|Hyères]]'i, [[Porquerolles]]'i, Port-Crosi ja [[île du Levant|Levant]]'i avameresaartega. Sicié neem Toulonist läänes, samuti [[Tanneron]]i massiiv, kuuluvad geoloogiliselt Maures'i massiivi.
 
=== ''Calanque''<nowiki/>'id===
175. rida:
[[Pilt:Paul Cézanne 090.jpg|thumb|[[Paul Cézanne]], "L'Estaque", 1883–1885]]
[[Pilt:Vincent Willem van Gogh - Cafe Terrace at Night (Yorck).jpg|thumb|upright|[[Vincent van Gogh]], "Terrasse du café le soir", september 1888]]
[[Pilt:Paul Signac - The Port of Saint-Tropez - Google Art Project.jpg|thumb|[[Paul Signac]], "Saint-TropeziTropez' sadam", 1901]]
 
19. ja 20. sajandil koondusid paljud maailma kõige kuulsamatest maalikunstnikest Provence'i, tänu kliimale ja valguse selgusele. Valguse erilist kvaliteeti põhjustab osaliselt mistraal, mis eemaldab õhust tolmu, parandades märgatavalt nähtavust.
 
* [[Adolphe Joseph Thomas Monticelli]] (1824–1886) sündis Marseille's, läks aastal 1846 Pariisi ja tuli aastal 1870 Marseille'sse tagasi. Tema töö mõjutas [[Vincent van Gogh]]'i, kes teda tohutult imetles.
* [[Paul Cézanne]] (1839–1906) sündis Aix-en-Provence'is ning elas ja töötas siin enamuse oma elust. Kohalikud maastikud, eriti [[Montagne Sainte-Victoire]], esinevad tihti tema töödes. Sageli maalis ta ka [[L'Estaque]]'is.
* [[Vincent van Gogh]] (1853–1890). Van Gogh elas veidi rohkem kui kaks aastat Provence'is, kuid tema kuulsus maalikunstnikuna on suuresti tingitud sellest, mida ta maalis. Ta elas [[Arles]]'is veebruarist 1888 maini 1889 ja siis Saint-Remy's maist 1889 maini 1890.
* [[Pierre-Auguste Renoir]] (1841–1919). Renoir külastas [[Beaulieu-sur-Mer|Beaulieu]]'d, [[Grasse]]'i, [[Saint-Raphaël (Var)|Saint-Raphaël]]'i ja [[Cannes]]'i, enne kui asus aastal 1907 lõplikult [[Cagnes-sur-Mer]]'i, kus ta ostis talu mägedes ja ehitas krundile uue maja ja töökoja. Ta jätkas siin maalimist kuni oma surmani aastal 1919. Tema majas on nüüd muuseum.
* [[Henri Matisse]] (1869–1954). Matisse külastas algul [[Saint-Tropez]]i'd aastal 1904. Aastal 1917 asus ta Nice'i, algul Hotel Beau Rivage'i, siis Hotel de la Mediterranée'sseMediterranéesse, siis la Villa des Allies'i Cimiez'is. Aastal 1921 elas ta kortermajas Nice'is, lilleturu kõrval ja vaatega merele, kus ta elas aastani 1938. Siis läks ta Hotel Regina'sse Cimiezi mägedes, Nice'i kohal. Teise maailmasõja ajal elas ta [[Vence]]'is, siis läks tagasi Cimiezi, kus ta suri ja kuhu maeti.
* [[Pablo Picasso]] (1881–1973). Picasso veetis iga suve aastast 1919 aastani 1939 Côte d'Azur'il ja asus jäädavalt sinna aastal 1946, algul [[Vallauris]]'i, siis [[Mougins]]'i, kus ta veetis oma viimased aastad.
* [[Pierre Bonnard]] (1867–1947). Bonnard jäi pensionile ja suri [[Le Cannet]]'s.
* [[Georges Braque]] (1882–1963). Braque maalis sageli [[L'Estaque]]'is aastatel 1907–1910.
* [[Henri-Edmond Cross]] (1856–1910). Cross avastas Côte d'Azuri aastal 1883 ning maalis [[Monaco]]s ja [[Hyères]]'is.
* [[Maurice Denis]] (1870–1943). Denis maalis Saint-Tropez'iss ja [[Bandol]]is.
* [[André Derain]] (1880–1954). Derain maalis [[L'Estaque]]'is ja [[Martigues]]'is.
* [[Raoul Dufy]] (1877–1953), kelle naine oli Nice'ist pärit, maalis [[Forcalquier]]'is, [[Marseille]]'is ja [[Martigues]]'is.
* [[Albert Marquet]] (1873–1947), maalis Marseille's, Saint-Tropez'iss ja [[L'Estaque]]'is.
* [[Claude Monet]] (1840–1927). Monet külastas Mentonit, [[Bordighera]]t, [[Juan-les-Pins]]'i, [[Monte-Carlo]]t, Nice'i, [[Cannes]]'i, [[Beaulieu-sur-Mer|Beaulieu]]'d ja [[Villefranche-sur-Mer|Villefranche]]'i ja maalis arvukalt merevaateid [[Cap Martin]]'is, Mentoni lähistel, ja [[Antibes|Cap d'Antibes]]'is.
* [[Edvard Munch]] (1863–1944.) Munch külastas ja maalis [[Nice]]'i ja Monte-Carlot (kus ta arendas mängukirge) ning üüris aastal 1891 villat [[Saint-Jean-Cap-Ferrat]]'s.
* [[Paul Signac]] (1863–1935). Signac külastas Saint-Tropez'id aastal 1892 ja ostis aastal 1897 kindluse jalamil villa La Hune. Tema villas maalis tema sõber Henri Matisse aastal 1904 oma kuulsa "Luxe, Calme et Volupté". Signac tegi arvukalt maale piki rannikut.
* [[Pierre Deval]] (1897–1993), Prantsuse modernistlik ja figuratistlik maalikunstnik, elas ja töötas [[Domaine d'Orvès]]'is [[La Valette-du-Var]]'is aastast 1925 kuni oma surmani aastal 1993.
* [[Nicolas de Staël]] (1914–1955). Elas Nice'is ja [[Antibes]]'is.
201. rida:
 
== Film ==
Provence'il on eriline koht kino ajaloosfilmiajaloos – üks esimesi filmilõike, "[[L'Arrivée d'un train en gare de La Ciotat]]" (rongi saabumine Ciotat' jaama), 50-sekundiline tummfilm, tehti [[Auguste ja Louis Lumière]]'i poolt rannikulinna [[La Ciotat]]' rongijaamas. Seda näidati 28. detsembril 1895 publikule Pariisis, mis põhjustas sensatsiooni.▼
 
▲Provence'il on eriline koht kino ajaloos – üks esimesi filmilõike, "[[L'Arrivée d'un train en gare de La Ciotat]]" (rongi saabumine Ciotat' jaama), 50-sekundiline tummfilm, tehti [[Auguste ja Louis Lumière]]'i poolt rannikulinna [[La Ciotat]]' rongijaamas. Seda näidati 28. detsembril 1895 publikule Pariisis, mis põhjustas sensatsiooni.
 
Enne selle tasulist esilinastust Pariisis näidati filmi kutsutud publikule mitmes Prantsuse linnas, sealhulgas La Ciotat's. Seda näidati Edeni teatris septembris 1895, mis tegi sellest teatrist ühe esimese kinoteatri, ja ainsa esimesest teatritest, mis aastal 2009 veel filme näitas.
236. rida ⟶ 235. rida:
* '''Soupe au [[pistou]]''', kas külmalt või kuumalt, tavaliselt tehakse jahvatatud ja oliiviõliga segatud värskest [[basiilik]]ust, koos suviste köögiviljadega, nagu valged oad, rohelised oad, tomatid, kabatšokid ja kartulid.
* [[Tapenade]] on mõnu, mis koosneb püreestatud või peeneks hakitud oliividest, kaprisest ja oliiviõlist, tavaliselt leivale määrituna ja eelroana serveerituna.
* [[Calisson]] on traditsiooniline küpsis Aix-en-Provence'ist, mis tehtud [[martsipan]]i baasil ning maitsestatud meloni- ja apelsini -''[[confit]]''<nowiki/>'iga. Neid on Aix-en-Provence'is tehtud alates 17. sajandist.
* [[Galette des Rois]] on [[epifaania (toit)|epifaania]]koogi tüüp, mida leidub kõikjal üle Prantsusmaa; Provence'i versioon on erinev, kuna seda tehakse ringikujulisest [[brioche]]'ist, maitsestatakse apelsiniõite essentsiga ning kaetakse suhkru ja puuvilja confitiga-''confit''<nowiki/>'iga.
* '''Tarte tropézienne''' on kondiitrikreemi (''crème pâtissière'') kook, mille mõtles välja Saint-Tropez'i kondiiter Alexandre Micka 1950. aastatel, ja mis põhineb retseptil, mille ta oma kodumaalt Poolast kaasa võttis. Aastal 1955 oli ta kokk filmi "[[Ja jumal lõi naise... (film 1956)|Ja jumal lõi naise...]]" tegemise juures, kui näitlejanna [[Brigitte Bardot]] soovitas anda koogile nimi La Tropézienne. Nüüd leidub seda kondiitriärides üle kogu Var'i.
* [[Kolmteist magustoitu]] on jõulutraditsioon Provence'is, kui 13 erinevateri rooga, mis kujutasid Jeesust ja 12 apostlit, ja igal erinev tähendus, serveeritakse pärast suurt jõulusöömaaega.
* '''[[Herbes de Provence]]''' on segu kuivatatud Provence'i ürtidest, mida tavaliselt kasutatakse Provence'i köögis.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Provence"