Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Vitruvius''',
Teisi selle perioodi arhitektuuriteooria arengut mõjutanud raamatuid pole säilinud. "Kümme raamatut" on olnud inspiratsiooniks arhitektuuriteoreetikutele mitme sajandi jooksul alates renessansist ning ükski arutelu arhitektuuriteooria kohta polnud võimalik Vitruviuse põhimõtteid puudutamata kuni 19. sajandini <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=21}}</ref>.
36. rida:
''IX raamat.'' Päikese süsteem; päikese- ja veekellad.
''X raamat.'' Seadmete ehitus ja
==Traktaadi mõju==
47. rida:
Linnaplaneerimise juures pidas Vitruvius oluliseks inimese vajaduste ja füsioloogia ja hügieeni tundmist, samuti oli linnaplaneerimise juures oluline tunda ehitusala kliimat ja looduslikke eripärasid; ehitusmaterjalidega töötamise juures oli Vitruviuse meelest tähtis tunda botaanikat, geoloogiat ja mineraloogiat. Vitruvius rõhutab, et teatrite ehituse on vaja tunda nii akustikat kui ka muusikateoorita, tõste- ja laskemehhanismide ehituse juures oli oluline teoreetilise mehaanika tundmine.
Vitruviuse teos oli suunatud laiemale lugejate ringile, sh tellijale <ref name=":2" /> mistõttu hinnati traktaati juba kaasajal ning järgnevad põlved kirjutasid seda korduvalt ümber. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vaid vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja
Tarktaati kirjutati korduvalt ümber, hiljem trükiti ja tõlgiti erinevatesse keeltesse. Vitruviuse töös tõstetatud probleemid ja tema arhitektuuri kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakse läbi aegade erinevalt ja kuigi alati ei mõistetud Vitruviust õigesti, toetuti temale ning see avaldas tohutut mõju arhitektuuriteooriale peaaegu 19. sajandini <ref name=":3" /> vahendades uni tänapäevani iidsete arhitektide teadmised ja saavutused.
58. rida:
Oma arhitektuuri traktaadis tõi Vitruvius välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk ''tugevus-kasulikkus-ilu'', millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõikke kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehniline täpsus, esteetiline väljanägemus kui ergonoomiline teostus – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut. <ref name=":3" />
Vitruviuse arhitektuuri esteetiline komponent
1. ''Ordinatio'' – hoone arhitektuurisüsteemi (mahu, proportsiooni ja mõõdu suhe) üldised põhimõtted. Vitruviuse poolt kirjeldatud orderi süsteemist on saanud arhitektuuri klassika. Orderi erinevate osade mõõtmiseks rakendas Vitruvius tingimuslikku ühikut – moodulit – mõõt, mis vastas samba aluse läbimõõdule. Kasutades moodulit on lihtne arvutada orderi proportsioonid arvsuhete abil.
| |||