Erinevus lehekülje "Litograafia" redaktsioonide vahel

Lisatud 10 baiti ,  1 aasta eest
P
[[1799]]. aastal avas Senefelder [[München]]is oma [[trükikoda|trükikoja]].
 
[[Baier]]i [[Raamatukogu|õukonnaraamatukogu]] [[direktor]] C. v. Aretin ([[1773]]–[[1824]]) otsustas [[1807]]. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed [[joonistaja]]d (näiteks [[Johann Nepomuk Strixner]]i ja [[Ferdinand Piloty]]) ja peatselt ühines ka Alois Senefelder. Müncheni [[kunstikogu]]d sisaldasid rohkesti kuulsate [[meister|meistrite]] [[teos]]eid, mida laiemale [[publik]]ule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia kui graafikaliigi ja sellekõnesoleva litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti.
[[Pilt:Sofia Giordano Clerc Elefante Indiano.jpg|pisi|Litograafia [[1827]]. aastast, autor [[Felice Festa]]. 37,5 x 20 cm]]
[[1810]]. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]i meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja
=== Litograafia ajalugu Eestis ===
[[Pilt:TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|pisi|[[Georg Friedrich Schlater]]i litograafia [[Tartu Ülikooli peahoone]]st (loodud u 1832–1835)]]
[[Eesti]] esimese litotöökoja asutas kunstnik [[Carl Sigismund Walther]] [[1818]]. aastal [[Tallinn]]as. [[1832]]. aastal rajas [[Georg Friedrich Schlater]] Tartusse[[Tartu]]sse litograafiameetodil töötava trükikoja. Sama sajandi teisel poolel võeti litograafia kasutusele ka mitmes varem asutatud trükikojas ning sajandi lõpul loodi suur hulk uusi trükikodasid.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=691&lid=933 9.4.1. Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused]</ref>
 
Litograafia püsis trükikodades kasutusel kuni 1970. aastateni, mil selle vahetas välja ofsettrükk.<ref>[[Leonhard Lapin]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/litograafia-pilamine/ "Litograafia pilamine"] Sirp, 27.03.2015</ref>