Litograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
10. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg|
[[18. sajand]]i lõpus leiutas [[Alois Senefelder]] ([[1771]]–[[1834]]) kiviplaadilt tõmmiste [[trükkimine|trükkimise]] [[menetlus]]e – kivitrüki ehk litograafia. Litograafia
[[1799]]. aastal avas Senefelder [[München]]is oma [[trükikoda|trükikoja]].
[[Baier]]i [[Raamatukogu|
[[Pilt:Sofia Giordano Clerc Elefante Indiano.jpg|pisi|Litograafia [[1827]]. aastast, autor [[Felice Festa]]. 37,5 x 20 cm]]
[[1810]]. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]i meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja
"Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni [[1816]]. aastani, kokku 72 vihikut. [[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" ("
Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka [[maastik]]u- ja [[arhitektuur]]ivaadete vahetuks edasiandmiseks.
[[1818]]. aastal andis Alois
Uue tehnika levik oli kiire ja seda kasutati [[19. sajand]]il [[tiraaž|suuretiraažiliste]] [[väljaanne]]te trükkimisel.
Tänapäeval kasutatakse litograafiat põhiliselt [[kunst]]is, [[trükitööstus|trükitööstusliku]] litograafia asemel on kasutusel [[ofsettrükk]].
32. rida ⟶ 30. rida:
=== Litograafia ajalugu Eestis ===
[[Pilt:TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|pisi|[[Georg Friedrich Schlater]]i litograafia [[Tartu Ülikooli peahoone]]st (loodud u 1832–1835)]]
[[Eesti]] esimese litotöökoja
Litograafia püsis trükikodades kasutusel kuni 1970. aastateni, mil selle vahetas välja ofsettrükk.<ref>[[Leonhard Lapin]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/litograafia-pilamine/ "Litograafia pilamine"] Sirp, 27.03.2015</ref>
== Litograafia liike ==
|