Litograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
10. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg|thumbpisi|left|[[Litopress]]]]
[[18. sajand]]i lõpus leiutas [[Alois Senefelder]] ([[1771]]–[[1834]]) kiviplaadilt tõmmiste [[trükkimine|trükkimise]] [[menetlus]]e – kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastatekssünniaastaks olidoli arvatavasti [[1796]]. Alois Senefelder ei olnud tegelikult [[graafik (kunstnik)|graafik]], vaid [[näitleja]], [[muusik]] ja [[luuletaja]], aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt [[noodikiri|noodikirjade]] paljundamiseks), kui olid olnud senised. [[1796]]. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed [[noodivihik]]ud, neile järgnesid [[laulik|koolilaulikud]].
 
[[1799]]. aastal avas Senefelder [[München]]is oma [[trükikoda|trükikoja]].
 
[[Baier]]i [[Raamatukogu|õueraamatukoguõukonnaraamatukogu]] [[direktor]] C. v. Aretin ([[1773]]–[[1824]]) otsustas [[1807]]. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed [[joonistaja]]idd (näiteks [[Johann Nepomuk Strixner]]i ja [[Ferdinand Piloty]]) ja peatselt ühines ka A.Alois Senefelder. Müncheni [[kunstikogu]]d sisaldasid rohkesti kuulsate [[meister|meistrite]] [[teos]]eid, mida laiemale [[publik]]ule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia kui graafikaliigi ja selle litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti.
[[Pilt:Sofia Giordano Clerc Elefante Indiano.jpg|pisi|Litograafia [[1827]]. aastast, autor [[Felice Festa]]. 37,5 x 20 cm]]
[[1810]]. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]i meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja
"Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni [[1816]]. aastani, kokku 72 vihikut. [[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" ("BayrischerBayerischer GemäldesaalGemälde-Saal"), millest [[1821]]. aastani oli välja tulnud 108 lehte.
 
Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka [[maastik]]u- ja [[arhitektuur]]ivaadete vahetuks edasiandmiseks.
 
[[1818]]. aastal andis Alois SenefelderiSenefelder välja litograafiaõpiku "Vollständiges Lehrbuch der Steindruckerey", mis osutus väga oluliseks litograafiatehnika kuulsuse kasvule. LitograafiaõpikSee litograafiaõpik sisaldas ka näidislehti kõigist kiviplaadilt trükitavatesttrükkimise võtetest.
 
Uue tehnika levik oli kiire ja seda kasutati [[19. sajand]]il [[tiraaž|suuretiraažiliste]] [[väljaanne]]te trükkimisel.
 
[[Eesti]] esimesi litotöökodasid asutati [[1835]]. aastal [[Tartu]]s.
 
Tänapäeval kasutatakse litograafiat põhiliselt [[kunst]]is, [[trükitööstus|trükitööstusliku]] litograafia asemel on kasutusel [[ofsettrükk]].
32. rida ⟶ 30. rida:
=== Litograafia ajalugu Eestis ===
[[Pilt:TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|pisi|[[Georg Friedrich Schlater]]i litograafia [[Tartu Ülikooli peahoone]]st (loodud u 1832–1835)]]
[[Eesti]] esimese litotöökoja pani püstiasutas kunstnik [[Carl Sigismund Walther]] [[1818]]. aastal Tallinnas[[Tallinn]]as. [[1832]]. aastal rajas [[Georg Friedrich Schlater]] Tartusse litograafiameetodil töötava trükikoja. Sama sajandi teisel poolel võeti litograafia kasutusele ka mitmes varem asutatud trükikojas ning sajandi lõpul loodi suur hulk uusi trükikodasid.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=691&lid=933 9.4.1. Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused]</ref>
 
Litograafia püsis trükikodades kasutusel kuni 1970. aastateni, mil selle vahetas välja ofsettrükk.<ref>[[Leonhard Lapin]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/litograafia-pilamine/ "Litograafia pilamine"] Sirp, 27.03.2015</ref>
 
== Litograafia liike ==