Jõhvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kunstigalerii
PResümee puudub
30. rida:
[[1581]] vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.
 
Linna arengus oli oluline [[1782]]. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud [[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] [[postimaantee]] lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee [[Tartu]] ja [[Riia]] kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis ka [[Jõhvi postijaam|postijaam]].
 
[[1825]] peeti Jõhvis esimene [[laat]]. Avati esimesed poed.
44. rida:
==Kultuur==
[[Pilt:Concert Hall in Jõhvi.jpg|pisi|Jõhvi kontserdimaja]]
Jõhvi kultuurikeskus avati [[1978]]. aasta sügisel ja kuulus esialgu "[[Eesti Põlevkivi]]le". Linn sai kultuurikeskuse omanikuks [[1994]]. aasta [[august]]is. Hoone renoveeriti [[2004]]. [[2005]]. aasta sügisel valmis samale kohale uus [[Jõhvi kontserdimaja]]. Uues kontserdimajas on 900-kohaline saal, lisaks [[kino]], kammersaal, [[näitus]]esaalid ja muusikakool. See pakub Ida-Virumaa parimaid võimalusi [[teater|teatri]]etenduste, [[kontsert]]ide, näituste, [[esitlus]]te ja [[mess]]ide korraldamiseks. Siin asub ka [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaal, sisuliselt näitusesaal-[[kunstigalerii|galerii]].
 
Jõhvis tegutseb kaks kutselist lasteteatrit: [[Tuuleveski (teater)|lasteteater "Tuuleveski"]] ningja [[Lepatriinu (nukuteater)|nukuteater "Lepatriinu"]], üks harrastusteatritrupp ning mitmed koolinoorte teatriringid.
 
==Loodus==
62. rida:
Elanikke oli:
*1917: 1 300
*1938,. aasta 1. aprillaprillil: 2 525
*1999,. aasta 1. jaanuarjaanuaril: 12 922
*2000. aasta rahvaloenduse andmetel: 12 112, kellest venelasi oli 6482 (53,5%) ja eestlasi 4022 (33,2%)
*2003 oli elanikke 11 743
79. rida:
Aastatel [[1949]]–[[1950]] oli linn [[Jõhvi maakond|Jõhvi maakonna]] keskus.
 
[[1. oktoober]] 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati [[Jõhvi rajoon]]. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn.
 
Aastal [[1960]] liideti linn [[Kohtla-Järve]]ga. [[1977]]. aastani asus Jõhvis [[Kohtla-Järve rajoon|rajooni]] keskus.
90. rida:
Võrreldes naabruses oleva Kohtla-Järve linnaga on Jõhvi tööstuslik panus väike: 17 suuremas (üle 10 töötajaga) töötleva tööstuse ettevõttes töötab umbes 1100 töötajat ja müügitulu oli 2015. aastal umbes 80 miljonit eurot.
 
Tähtsaim tööstusharu on toiduainetetööstus Farmi [[Maag Piimatööstus|Piimatööstus]], [[Orti-Pagar]], [[Maadlex OÜ]], müük kokku umbes 40 miljonit eurot.
 
Tähtis ettevõte on [[Enefit Solutions]] (Mäetehnikamäetehnika remondi- ja metallitööstus), kus 2015. aastal oli 609 töötajat ning müügitulu 33,4 miljonit eurot. Väikseid ettevõtteid on õmblustööstuse (4), ehitusmaterjalide (4), mööblitööstuse (2), elektriseadmete valdkonnas. Töötab Trükikodatrükikoda Trükis.
 
==Sõpruslinnad==