Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Narva vallutamise järel alustati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse uuendustöid. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud neli torni ehk basteid. 17. sajandi alguses kindlustati linnamüüri mullavallidega, 80. aastatel ehitustööd jätkusid ning hakati [[uusitaalia tüüpi bastionid|uusitaalia tüüpi]] [[bastion]]e ehitama. Ümberehitustööde käigus suleti Viru värav, mis jäi selle peale rajatud Vanavalli sisse, jõe poole avanenud Väike Rannavärav ehk Vana Rannavärav ja Veevärav jäi ka edaspidi kasutusse. Põhja avanev Karjavärav renoveeriti ja kindlustati täiendavalt.

Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid [[Rzeczpospolita]] ja [[Rootsi Kuningriik]] ning [[Romanovite dünastia]] Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotas tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja [[Moskva tsaaririik]] kaotas Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga, said [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] valdusse. [[Ingerimaa]] [[Ingerimaa kubermang|kubermang]]u keskuseks [[1651]]. aastast oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa [[Rootsi Ingeri#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur.

{{Vaata|Rootsi Ingeri}}