Kaimri: erinevus redaktsioonide vahel

Sõrves hävis II maailmasõja sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri ennesõjaaegse tiheasustuasega külad [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal 1944. aasta sügisel taanduvad [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] lahinguteks valmistudes küüditasid nende külade elanikud [[Saksamaa]] [http://eestielu.delfi.ee/saaremaa/kodulugu/sorve-naise-paevik-kuidas-3000-sorulast-1944-aastal-vagivaldselt-saksamaale-viidi?id=69802555 laagreisse]. Tsiviilelanikel oli siis veel kaks võimalust – [http://www.esm.ee/ekspositsioon/e-naitus-suur-pogenemine-ule-kahe-mere paadipõgenikena üle Läänemere] või minna [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 kodust perega]. Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja [[Hindu (Salme)|Hindu]] talude hooned-rajatised, ka [[Vintri]] külas valdav enamus hooneid said 1944. aasta lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud – 29. oktoobril sai 11-2 [[Suurtükk|õhutõrjetules]] tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300 m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga [[Sõrve militaarmuuseum]]is. (2) [[Salme vald|Kaimri küla]] [[Tehumardi vennaskalmistu|Kalda talu]] (kus elamus paiknes Saksa väeosa ''I/GR397 ja I/GR67'' [[staap]]) hoovi vana rehielamu otsa [[Tehumardi vennaskalmistu|kuuse juurde maetud]] allakukkunud lendurite (2) säilmed. [[Punaarmee]] hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid [[Hindu (Salme)|Hindu]] külani. Siin peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. [[Hindu (Salme)|Hindul]] olid kaitsel 323. gren.rügemendi 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi [[Lõu]] (Lõpe) küla juures. Kasutades [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Lõupõllu-Lõu teed]] möödusid nad 67. gren.rügemendist. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt [[Lõupõllu]] peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin#1944 Saksa kaitseliinina|Vaenlase esimesest kaitseliinist]] läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja – kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I klassi ordeni]] saamiseks, kuid sai [[Punatähe orden]]i (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge. Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt [http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&start=15 laevakahureid]. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi Nord ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24. novembri 1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, [http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=704 ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast] Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident [[:de:Richard von Weizsäcker|Richard von Weizsäcker]] ja Tehumardi öölahingu komandör [[Klaus Ritter]], kes [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 2004. aasta Saaremaad külastasid] . Saksa vägesid Sõrves aastatel 1941–1944 kokku ligi 8500 sõjaväelast.

 

 

== Raudteejaam ==