1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P keelelist Märgis: Teksti peitmine |
||
3. rida:
Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Ülemnõukogu hääletas Jeltsini tagandamise poolt ja andis volitused üle Rutskoile. Seejuures tuleb märkida et 23. oktoobril kell 10 alanud erakorralisel rahvasaadikute kongressil puudus [[kvoorum]]: selle saavutamiseks puudununud rahvasaadikute mandaadid lihtsalt tühistati<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. Seejärel tagandati Kongressi erakorralisel istungil Jeltsin veel kord ametist ning tema kohustused läksid üle asepresident [[Aleksandr Rutskoi]]le. Ülemnõukogu ja rahvasaadikute kongressi saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sõjaväe poolt hoonesse ja selle juures olevale väljakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid lõigati läbi. Esimese seadlusena "presidendi ametis" allkirjastas Rutskoi seadluse "Kriminaalvastutusest konstitutsioonilise korra rikkumise eest" ("Об уголовной ответственности за нарушение конституционного строя"). Seadlus nägi muu hulgas ette ka [[mahalaskmine|mahalaskmise]]<ref>http://www.yeltsincenter.ru/author_comment/release/na-tretii-den-posle-ukaza</ref>. [[3. oktoober|3. oktoobril]] murdsid [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Ruslan Hasbulatov]]i relvastatud pooldajad piiramisrõngast läbi ning algasid Ülemnõukogu pooldajate kokkupõrked miilitsa ja sõjaväega. Rutskoi kutsus Ülemnõukogu rõdult miitingulisi üles moodustama salku ja vallutama "veel täna" tormijooksuga linnavalitsust ja Ostankinot; Hasbulatov kutsus üles "vallutama tormijooksuga Kremlit usurpaatori ja [[kurjategija]] Jeltsiniga" ja vangistama "kogu tema müüdava kliki maa alla". Seejärel hõivati Moskva linnapea büroo; üks ründajate juhtidest, kindral [[Albert Makašov]] deklareeris rahuoluga: "Ma vallutasime selle neetud linnavalitsuse! [...] Ja enam ei tule meie maale enam kunagi ei meere, ei peere, ei sööre, ei t..apäid!" ("ni merov, ni perov, ni serov ni h..ov!")<ref>https://www.youtube.com/watch?v=0ZeVTGvI76k</ref>. 16:00 kirjutas Boriss Nikolajevitš Jeltsin alla seadlusele erakorralise seisukorra kehtestamisest Moskvas<ref>Указ президента Российской Федерации от 3 октября 1993 № 1575 [http://giod.consultant.ru/documents/1196976 «О введении чрезвычайного положения в Москве»]</ref>. Kommunist Albert Makašovi juhtimisel püüti tormijooksuga vallutada telekompanii "Ostankino" hooneid. Hukkus 32 inimest.
[[Jegor Gaidar]] pöördus Jeltsini ja demokraatia pooldajate poole, kutsudes neid tulema oma relvadega kaitsma [[Moskva Kreml]]i ja Moskva nõukogu, et "riik ei muudetaks taaskord aastakümneteks tohutuks [[koonduslaager|koonduslaagriks]]"<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=lqPLUz1Mlfg Gaidari pöördumine]</ref>. Venemaa TV edastas saateid salajasest kohast Moskva lähedal, mis oli ette nähtud tuumasõja puhuks. 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Jeltsin märkis oma 4. oktoobri hommiku pöördumises Venemaa kodanike poole:<blockquote>Need, kes astusid üles rahumeelse linna vastu ja vallandasid veresauna, on kurjategijad. Kuid see ei ole ainult üksikute [[bandiit]]ide ja [[pogromm]]itegijate kuritegu. Kõik, mis toimus ja seni veel toimub Moskvas, on eelnevalt planeeritud relvastatud mäss. Selle organiseerisid kommunistlikud revanšistid, fašistlikud peamehed, osa endiseid saadikuid, nõukogude esindajaid.<br>Läbirääkimiste suitsukatte all kogusid nad jõude, kogusid bandiitlikke salku palgasõdureist, kes on harjunud mõrvade ja omavoliga. Tühine punt politikaane üritas jõuga sundida peale oma tahtmise kogu riigile. Vahendid, mille abil nad tahtsid valitseda Venemaad, on paljastatud kogu maailmale. Need on: [[künism|küüniline]] vale, äraostmine. Need on munakivid, teravdatud raudvardad, automaadid ja kuulipildujad.<br>Need, kes vehivad [[punalipp|punaste lippudega]],
Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus pärast mässu mahasurumist kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini ja Venemaa valitsuse kätte.
|