Antoine Watteau: erinevus redaktsioonide vahel

Antoine Watteau sündis 1784. aastal Valeniciennes’i linnas katusepanija peres. Lapsepõlves olevat noor Watteau olnud tundlik ja tujukas, aga samuti agar romaanide lugeja ning muusikahuviline. Lisaks armastas ta joonistada kohalikul linnaväljakul esinevaid turupetiseid, mistõttu saadeti ta kohaliku maalija töökotta õppima. Umbes kaheksateistkümneaastaselt suundus Watteau [[Pariis]]i, kus asus esialgu kunstnik [[Métayer]]i õpipoisiks.<ref name=":0" /> Tema esimesed tööd olid laiale turule mõeldud härduspiltide koopiad. Umbes 1705. aastal asus Watteau tööle [[Claude Gillot]]’ juurde, kes spetsialiseerus ''[[Commedia dell'arte|commedia dell'arte]]''<nowiki/>'i näidenditest inspireeritud koomilistele maalidele. Gillot tutvustas Watteau'd ka interjööri- ja ornamendikunstniku [[Claude Audran III]]-ga – nende kahe meistri käe all õppides kujunes välja tema küps stiil, millesse ta inkorporeeris teatraalse süžee ja sisekujunduses levima hakanud õrnade [[arabesk]]ide tüüpi kujutluslaadi. 1709. aastal osales Watteau, vaatamata ebaharilikule haridusteele, [[Académie royale de peinture et de sculpture|kuningliku maali- ja skulptuuriakadeemia]] ''[[Prix de Rome]]'' võistlusel, kus saavutas teise koha. Kunstniku unistus võita õppereis ItaliasseItaaliasse ei realiseerunud. Kuid tänu esitatud töö heale kvaliteedile võeti Watteau selle asemel kunstnik [[Charles de la Fosse]]’i toetusel 1712. aastal Akadeemiasse vastu. Oma vastuvõtutööna esitas ta 1717. aastal ajaloomaali žanri all töö „Sõit [[Kythera saar]]ele“, kuid Akadeemia arvates selle žanri alla ta ei sobinud. Seetõttu võeti ta vastu kui ''[[fêtes galantes]]''<nowiki/>'ide maalija, olles esimene, keda nimetati selles stiilis maalijaks. <ref name="EbPiM" />