Eestimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
[[Pilt:17cenBaltic.jpg|thumb|[[Soomemaa]], [[Ingerimaa]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Kuramaa]] piirid 17. sajandil]]
[[Pilt:Eestimaa värvid.svg|thumb|[[Eestimaa]] värvid (''Landesfarben'').]]
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond [[Põhja-Eesti]]s, mida on teatud kuinii [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriiginahertsogiriigi]] ningkui ka [[Eestimaa kubermang]]una. Piirkonna keskuseks oli keskaegne kindlustatud kaubanduslinn [[Reval]] (tänanetänapäeval Tallinn). PärastPeale linna ümbritsenud [[Rävala]] maakondamaakonna hõlmas piirkond [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il veel järgnevaid muistseid maakondasid: [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]] maakonda.
{{Sisukord paremale}}
==Ajalooline ülevaade==
===Eestimaa keskajal===
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti [[Liivimaa]]d (ladina keeles ''Livonia'') esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid|semgalit]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573-15781573–1578]]
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
[[File:BalticCorp.jpg|pisi|Eestimaa ja Liivimaa, [[Thomas Kitchin]]i 1790. aasta kaardil]]
13. rida:
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseidvaldusi nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1708]]. aastal, eraldas [[Peeter I]] Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja mis nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Peterburi kubermang]]uga. [[1719]] liideti Eestimaa kubermang ajutiselt Peterburi kubermanguga.
19. rida:
 
===18.–19. sajand===
Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaale ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. Sellega läks Vene valitsejale üle ka tiitel Eestimaa hertsog, viimane Eestimaa hertsog oli [[Nikolai II]]. [[1722]]. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel [[1775]]-[[1802]] maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti [[Liivimaa kubermang]]uga ning Eestimaa kubermang (Harjumaa, Virumaa ilma Narva linnata, Järvamaa ja Läänemaa) eraldati Peterburi kubermangust taas eraldiseisvaks kubermanguks.
 
[[1783]]. aastal viidi [[Katariina II]] korraldusel Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes sisse asehalduskord, Eestimaa kubermang nimetati [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnaks]]. [[1797]]. aastal tühistas [[Paul I]] asehalduskorra ning Eestimaa kubermang taastati.
32. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Villem Reiman]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/339703‎ Eestimaa], [[Eesti Kirjandus]], 1911, lk 1-91–9.
 
== Välislink ==