Erinevus lehekülje "Esiaeg" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 246 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}
 
'''Esiaeg''' (inglise keeles ''prehistory'') ehk '''muinasaeg''' ehk '''ürgaeg''' ehk '''esiajalooline aeg''' ehk '''eelajalooline aeg''' on inimühiskonna ajaloo periood, midaalates polekivist võimaliktööriistade uuridakasutamisest kirjalikeumbes ülestähenduste3,3 miljonit aastat tagasi vaidkuni eranditultkirjakeelte arheoloogilisteleiutamise leidudeja põhjalrakendamiseni.
 
EsiaegEri maades lõppes eri maadesesiaeg erineval ajal. Näiteks
Esiaja alguseks peetakse [[Inimene|inimese]] tekkimist vähemalt 2 miljonit aastat tagasi ning selle lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja [[klassiühiskond|klassiühiskonna]] kujunemisega.
 
 
Esiaeg lõppes eri maades erineval ajal. Näiteks
* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]].
* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp laiapikka ajavahemikku alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetadeskuni [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] algusegaalguseni pKr Kirde-Euroopas.
 
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
* [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es ja [[Vana-Hiina|Hiina]]s lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena. , paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks [[Ameerika]]).
* [[Ameerika]]s, Aafrikas, Austraalias, ja Okeaanias sattusid esiajas elanud rahvad ajaloolisesse aega jõudnud ühiskonna mõjuvälja.
 
Enamik uurijaid peab [[Eesti]] esiaja lõpuks peetakse üldiselt [[13. sajand]]i algust, kui Eesti alad aastail [[1208]] – [[1227]] toimunud ristisõja käigus vallutati.
 
==Esiaja periodiseerimine==
[[Inimühiskond|inimühiskonna]]Inimühiskonna kõige kaugemat [[minevikku]] nimetatakse ka ürgajaks.
 
Esiaja periodiseerimisel on üldiselt aluseks põhiline materjal, millest valmistati tööriistu ja relvi. Esiaja perioodid on vastavalt:
 
aineliste ajalooallikate ehk [[muistis]]te põhjal.
 
 
Muistised on säilinud [[maapõu]]es või maapinnal. Neid uurib esiajaloo [[arheoloogia]]. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka [[füüsiline antropoloogia]] ja [[keeleteadus]].
 
Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas [[ajalooline aeg]]. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.
 
==Muinasaja perioodid==
[[Inimühiskond|inimühiskonna]] kõige kaugemat [[minevikku]] nimetatakse ka ürgajaks.
 
*[[Kiviaeg]]
**[[Paleoliitikum]]
*[[Pronksiaeg]]
*[[Rauaaeg]]
Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel [[eneoliitikum]] ehk vase-kiviaeg.
 
Eri piirkondades võisid esiaja teatud perioodid olla erineval ajal või ka puududa. Näiteks Põhja-Euroopas lõppes kiviaeg umbes [[1500 eKr]], pronksiaeg kestis umbes [[500 eKr|500. aastani eKr]], ning rauaaeg umbes [[1000]].–[[1200]]. aastani pKr.
 
Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel [[eneoliitikum]] ehk vase-kiviaeg.
 
==Esiaja uurimine==
Need nimetused on antud materjali järgi, millest töö- ja sõjariistu põhiliselt valmistati.
Esiaega on võimalik uurida eelkõige aineliste ajalooallikate ehk [[muistis]]te põhjal. Muistised on säilinud [[maapõu]]es või maapinnal. Neid uurib esiajaloo [[arheoloogia]]. Mõnevõrra lisavad esiajalooEsiajaloo kohta võivad andmeid lisada ka [[füüsiline antropoloogia]] ja [[keeleteadus]].
 
==Vaata ka==