Redaktsioon: 28. november 2017, kell 03:33 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 899 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuli 2018, kell 13:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: == Ühtekuuluvusfond == Ühtekuuluvusfond (ÜF) pakub toetust liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on väiksem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid.<ref name="ÜF"> http://www.struktuurifondid.ee/uhtekuuluvusfond/ </ref> Keskkonnasektoris on prioriteetideks veevarustuse, heitvee puhastamise ning jäätmekäitluse infrastruktuuri kaasajastamine. Transpordiprojektide kaudu rahastatakse üleeuroopalise transpordivõrgustikku kuuluvate teede, sadamate, lennujaamade ning raudteede uuendamist; eelarveperioodil 2007–2013 ka keskkonnasäästlikke transpordilahendusi. 25. rida: Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad [[juhtministeerium\|juhtministeeriumid]]. Prioriteetsete suundade elluviimise ning toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutused. [[Rakendusüksus]] on otseseks kontaktiks toetuse saajale. Rakendusüksused viivad läbi taotlusvoore, teevad toetuse andmise otsuseid ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet. Auditeeriv asutus teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle. Makseasutus võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile. 33. rida: '''Inimressursi arendamise rakenduskavaga''' on kavandatud haridust ja noorsootööd, teadus- ja arendustegevust, tööhõivet ja tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevused, mille eesmärgiks on teadmuspõhine majandus ja konkurentsivõime tõstmine.<ref> http://www.struktuurifondid.ee/inimressursi-arendamise-rakenduskava/ </ref> '''Elukeskkonna arendamise rakenduskava''' suunab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahendite kasutamist keskkonnakaitse, energeetika, kohaliku ja regionaalse arengu, hariduse ning tervishoiu ja hoolekande arendamise valdkonnas. Rakenduskava hõlmab nii joogivee- ja jäätmemajandust, looduskeskkonna hoiuga seotud tegevusi, energiasäästmise ja taastuvenergia valdkonda kui ka infrastruktuuri arendamist kohaliku elukeskkonna, haridus-, tervishoiu- ning hoolekandeasutuste ajakohastamiseks.<ref> http://www.struktuurifondid.ee/elukeskkonna-arendamise-rakenduskava/ </ref> '''Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava''' koondab tegevusi, mis soodustavad ettevõtete arengut, nende tootlikkuse kasvu ning toodete ja teenuste ekspordi alustamist ja arendamist teistesse riikidesse. Samuti on rakenduskavas planeeritud nii regionaalse kui ka riikliku tähtsusega mahukad transpordiinvesteeringud ~~ning~~ja infoühiskonna edendamine.<ref> http://www.struktuurifondid.ee/majanduskeskkonna-arendamise-rakenduskava/ </ref> == Toetuste jagamist korraldavad asutused == Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate toetuste jagamist korraldavad järgnevad asutused:<ref name="JJ" /> [[Rahandusministeerium]] korraldab struktuurivahendite jagamist rakenduskavade üleselt, vastutab vajaliku õigusliku raamistiku loomise ja ajakohastamise eest, taotleb Euroopa Komisjonilt struktuurivahendeid ning viib läbi Euroopa Liidu õigusaktides määratud auditeid. [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] juhib Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab nii juhtministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid. [[Keskkonnaministeerium]] on Elukeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium ja täidab rakendusasutuse ülesandeid. [[Haridus- ja Teadusministeerium]] on juhtministeeriumiks Inimressursi arendamise rakenduskava elluviimisel, samuti täidab ministeerium rakendusasutuse ülesandeid. Struktuurivahendite prioriteetsete suundade rakendusasutused on veel [[Sotsiaalministeerium]] ja [[Siseministeerium]]. == Toetused Eestile == [[Eesti]] rakendab struktuuritoetusi alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal.<ref name="sm" /> Perioodil ~~2004-2006~~2004–2006 oli Eestil võimalik kasutada üle 370 000 [[euro\|€]] ulatuses ~~EL–i~~EL-i struktuuritoetust, millele lisandus omaosalus üle 123 ~~000€~~000 €.<ref name="fin"> http://www.fin.ee/vfo?id=103323 Rahandusministeeriumi info välistoetustest</ref> Eestile on eelarveperioodil 2007–2013 struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,40 [[miljard\|miljardit]] €.<ref> http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-liidu-regionaalpollitika/ </ref> Uuel eelarveperioodil ~~2014-2020~~2014–2020 saab Eesti toetust ligikaudu sama palju kui senisel ehk 2013. aastani kestval perioodil – prognoositav suurusjärk on 3,35 miljardit €.<ref> http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/ </ref> Toetus ERF-ist oli aastatel ~~2004-2006~~2004–2006 3,64 miljardit [[Eesti kroon\|Eesti krooni]] ning eelarveperioodil ~~2007-2013~~2007–2013 on toetussumma 1,86 miljardit €.<ref name="ERF" /> Toetus ESF-ist oli aastail ~~2004-2006~~2004–2006 1,08 miljardit Eesti krooni. Eelarveperioodil aastail ~~2007-2013~~2007–2013 on toetussummaks 390 [[miljon\|miljonit]] €.<ref name="ESF" /> Aastail ~~2007-2013~~2007–2013 on ÜF toetussummaks Eestile 1,15 miljardit €.<ref name="ÜF" /> == Viited == <references/> 53. rida: [https://www.sm.ee/et/el-i-struktuurfondid-2007-2013 Sotsiaalministeerium] [http://www.fin.ee/euroopa-liidu-struktuuritoetused/?highlight=struktuuritoetused Rahandusministeerium] * Greete Palmiste, Merit Maarits: [http://www.err.ee/644785/suur-lugu-eurorahadele-ehitatud-eesti-tugev-vundament-tulevikuks "~~SUUR~~Suur ~~LUGU~~lugu \| Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?"] ERR, 25. november 2017 [[Kategooria:Euroopa Liit]]

Euroopa Liidu struktuurifondid: erinevus redaktsioonide vahel