Publik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
 
==Ajalugu==
Tõenäoliselt võib varasemateks üldsusele mõeldud sündmusteks pidada iidseid religioosseid rituaale, mis sageli toimusid suurtes inimgruppides. Preestrid võisid näidata publikule "imesid", ning suurest rahvamassist tulenev tseremoonia pidulikkus tõstis kogukonna silmis preestrite väge ja vajalikkust. Sellegipoolest polnud tollal ajal avalik esinemine üldiselt veel välja arenenud, sest seda takistas valitsuse despootlik olemus.
Antiik orjade ühiskondades (eriti [[Vana-Kreeka]] riikides) aitas [[demokraatia]] areng kaasa avaliku poliitilise elu õitsengule. Peaaegu kõik vabad Ateena kodanikud said tohutu hulga vaba aega ja käisid vabalt üritustel publikuks. Nad veetsid aega kuulates poliitilisi sõnavõtte, vaadates sporti ja nautides amfiteatrites komöödiaid ja tragöödiaid. Sarnased ühiskondlikud protsessid toimusid Foiniikias, Kartaagos ja Vana -Roomas. Isegi pärast seda, kui Rooma Vabariik asendus Impeeriumiga, ei unustanud valitsejad enam avalikku elu. Tuntud loosung "tsirkust ja leiba" leevendas sotsiaalseid pingeid.
Varakeskaegses Euroopas piirdusid ainukesed avalikud esinemised jumalateenistusega. Kirik mõistis tavaliselt isegi tänaval veiderdajaid hukka ja üritas nende esinemisi maha suruda. Kuid linnadesse ilmusid hiljem teatrid ning [[vaimulikkond]] hakkas korraldama avalikke arutelusid [[teoloogia]] ja filosoofia kohta. Reformatsiooni ajal avalikke kõnede tähtsus ja maine kasvas, kui kirikutes hakati ladinakeelsete palvete asemel kohalikus keeles kirglikke jutlustega esinema.
Valgustusajastul osales avalikus elus vaid väike osa elanikkonnast -: aktiivsed [[aadlikud]] ja rikkad kodanikud. Just nemad läksid teatritesse, lugesid raamatuid ja maksid selle eest raha. Autorid hakkasid püüdma publiku sümpaatiat.
Saabunud kodanlikud revolutsioonid näitasid, et avalikkusel oli võimalus valitsejaid mõjutada. Nii said avalikud poliitilised esinemised jälle Euroopas tavaks. Uutele väljapaistvatele kõnelejatele seati uus eesmärk - inimeste harimine. Valitsused ja erinevad ühiskonnad toetasid avalikke koole ja avalike loengute korraldamist. Selle tulemuseks oli massiline lugemuse levimine: inimesed hakkasid lugema raamatuid, ajalehti ja ajakirju.
[[Tööstuslik pööre]] ja konkurentsi kasv tekitasid uue avaliku sektori - reklaami. Raadio, televisiooni ja Interneti arendamise tagajärjena on peaaegu iga elanik muutunud avaliku [[propaganda]] või reklaami eesmärgiks, olles ühe või teise publiku osa. Tekkis uus eriala: "[[avalikud suhted|suhtekorraldus]]".
 
==Publiku tüübid==
21. rida:
====Vahetu====
Sihtrühm, mis koosneb isikutest, kes kuulavad kõnelajat näost-näkku, on kaasatud ja sekkuvad vahendamata. Otsese vaatajaskonna tagasiside mõõtmisel võib sõltuda kõne ajal ja pärast seda tehtud isiklikest intervjuudest, aplausist ja suulistest kommentaaridest.
====Vahendatud====
Vastupidiselt vahetutele sihtrühmadele koosnevad vahendatud vaatajaskonnad isikutest, kes tarbivad teksti erineval ajal ja kohas kui kõneleja seda esitab. Vaatajaskonnad, kes tarbivad teksti või kõnesid televisiooni, raadio ja interneti kaudu, loetakse vahendatud vaatajaskondadeks, sest need meediumid eraldavad kõnelejat ja publikut. Sellised kõned on vaatajaskonnast füüsiliselt eemal ja sõnum on kontrollitud. Vahendatud sihtrühmade suuruse ja koostise mõistmine võib olla keeruline, sest raadiokuulajad või televaatajad võivad kõne ajal varieeruda. Vahendatud vaatajaskonna vastuvõtt ja tagasiside võib sõltuda arvamusküsitlustest ja hinnangutest ning veebisaidil esiletõstetud kommentaaridest ja foorumitest. Kehtib nt filmide, laulude jpm kohta. Sihtrühma mõõtmisele on spetsialiseerunud ettevõtted.
===Teoreetiline (kujuteldav)===
Publik, keda kujutatakse ette, et aidata kõnelejat kõne koostamisel, ettekandmisel või mõistmisel.
====Kõneleja ise====
Kui kõneleja sügavalt mõtiskleb, kahtleb ning arutleb oma ideede üle, võib öelda, et kõneleja adresseerib iseennast kui publikut või arutleb iseendaga. Teadlased Chaim Perelman ja L.Olbrechts-Tyeca kirjutavad oma raamatus “The New Rhetoric: A Treatise on Argumentation”, et kõneleja on paremas positsioonis kui keegi teine, et testida oma argumentide väärtust. Kõneleja ise ei saa leida retoorika eesmärki. Sellegipoolest on ta publikutüüp, kes mitte ainult ei toimi eneseabi funktsioonina, vaid ka olemasolevate veenmisvahendite avastamise vahendina.
 
====Universaalne====
40. rida:
 
====Eeldatav publik====
Eeldatav publik on väljamõeldud publik, kelle määrab autor või lugeja, kes käitub teksti konstrueeritud publikuna. Eeldatav publik ei ole tegelik publik, vaid see keda saame järeldada teksti lugemise ja analüüsimisega. Kommunikatsiooniteadlane Edwin Black tutvustas oma essees “The Second Persona” eeldatava kuulajaskonna teoreetilist konseptsioonikontseptsiooni kasutades kahe isiku mõistet. Esimene isik on eeldatav kõneleja (idee kõnelejast, mis on moodustatud publiku poolt) ja teine isik on eeldatav publik (idee publikust, mis on moodustatud ning mida kasutatakse kõne veenvamaks muutmisel). Kriitik võib samuti otsustada, mida tekst tahab, et publik teeks või oleks pealepärast mõnda retoorilist olukorda.
 
=====Võrgupublik=====
Interneti kaudu antakse igale inimesele võimalus osaleda erinevatel viisidel. [[Internet]] annab inimestele võimaluse kirjutada ja jõuda inimesteni, kes on huvitatud sellest, millest nad kirjutavad. Kui kirjutajad kirjutavad veebis, saavad nad moodustada kogukondi inimestega, kellega nad jagavad ühiseid huve. Sihtrühmad, milleni inimesed püüavad jõuda, võivad olla üldised või spetsiifilised, sõltuvalt sellest, mida kirjanik oma võrgupostitustes arutab.
 
Lugejad peavad pidevalt jälgima, mida kirjutaja teeb, et olla kursis uusima teabega. Kirjutajad peavad leidma oma niši ja proovima töötada juba moodustunud kogukondadega. Lugejad saavad seejuures vastata ja anda kirjutistele tagasisidet. Internet loob võimaluse olla ühtaegu looja ja osa sihrühmast.
 
==Publiku osalemine==
Publiku osalust leiab tihti etendustest, kus lõhutakse neljandat seina. Näidete hulka kuuluvad traditsioonilised Briti pantomiimid, stand-up komöödiad ja erinevadmitmesugused loomingulised lavastused nagu "Blue Man Group".
 
Publiku osalust kasutatakse ühe enam brändi alustamise ja brändi kaasamise vahendina. Üritades luua ja tugevdada sidet brändi ja selle tarbijate vahel, püüavad ettevõtted teha üritusi, mis kaasavad publiku. Tihti pakuvad organisatsioonid oma kaubamärgiga esemeid üritustel osalejatele, mis kaasavad publikud ning on ka just kui sündmuse suveniirid. Niimoodi loovad nad püsiva seose ürituse ja brändi vahel. Näiteks Pepsi kaasas publiku Super Bowl XLVIII poolaja vaatemängu, andes neile mütsid, mis tekitasid visuaalseid valgusefekte.
 
Läbi publiku osaluse on brändidel võimalik tarbijatelt tagasisidet saada. Ettevõtted, kes selliseid kogemusi pakuvad või otsivad, nimetavad seda “rahvahulga aktiveerimiseks”.
 
Publiku osalemise üks tuntumaid näiteid on film ja muusikal "The Rocky Horror Picture Show" ning selle varasem eelkäija "The Rocky Horror Show". Publiku osaluse elemente peetakse üheks kõige olulisemaks osasosaks filmis ning isegi filmi DVD-l on olemas võimalus valida audioversioon, kus kõlab ka publik.