Tall Ḩalaf: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
18. rida:
[[Gozan]]i linn paiknes alal, mis moodustas 2. aastatuhandel eKr [[hurriidid|hurriitide]] riigi [[Mitanni]] keskuse. Oletatakse, et Gozanis valitsesid hurriidid, kuni sellest sai [[aramealased|aramealaste]] riigi [[Bit-Bahianni]] pealinn. Raidkirjadega kõige paremini tõendatud aramealaste valitseja oli [[Kapara]], [[Hadiani]] poeg. Oletatakse, et ta valitses 10. või 9. sajandil eKr. Ta laskis tsitadellile endale püstitada arvukate kujutistega kaunistatud monumentaalehitise (''[[bīt ḫilāni]]''). Sealt leitud raidkirjad tõendavad ka kohanime ''Guzana''.
 
Assüüria kuningas [[Adad-nirari II]] (911–891 eKr) võitis aramealaste kuningat [[Abisalāmu]]t (Absalomi) ning hakkas Gozanilt andamit saama. Nagu tõendab üks raidkiri [[Tall al-Fikhīrīyah]]'st, peeti Gozani ümbrust juba 9. sajandil eKr (vähemalt ajutiselt) Assüüria provintsiks, kuigi seda esialgu valitses kohalik dünastia. Aastatel [[808 eKr]] ja 759–758 eKr leidsid aset aramealaste ülestõusud, mille assüürlased [[Adad-nirari III]] (809–783 eKr) ja [[Aššur-dan III]] (772–755 eKr) ajal maha surusid. Võib-olla mainib neid sündmusi [[Jesaja raamat]] 37,12: ''Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?''
 
[[Pilt:TellHalaf,S1.jpg|pisi|Tsitadelli piirkond kirdest. Küngas vasakul näitab maapinda läänepalee (''[[bīt ḫilāni]]'') juures. Palee jäänused kaevati välja 2 m paksuse kihina. Uued Berliini väljakaevamised alates 2006. aastast.]]
Linnast sai 9. sajandi lõpus eKr Assüüria ''Guzana'' provintsi asevalitsejate residents. See annab tunnistust sellest, et umbes sel ajal inkorporeeriti Bit-Bahianni kindlalt Assüüria koosseisu. Need asevalitsejad allusid omakorda [[Nasibina]] kuberneridele. Vana tsitadelli idaossa rajasid nad oma palee (kirdepalee), alllinnaall-linna aga rajati uus tempel. Provintsi (ja varasema aramealaste vürstiriigi) kultuslik ja usuline keskus oli aga 3 km kaugusel paiknev [[Sikani]]. Rida Assüüria tekste annab tunnistust suurtest maksudest, mida provints pidi tasuma odra, rukki, inimtööjõu ja veiste näol. [[2. Kuningate raamat]] 17,6; 18,11 mainib, et assüürlased viisid [[iisraellased]] [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraelist]] pärast [[Samaaria]] purustamist [[721 eKr]] peale [[Halahh]]i ja [[Meedia riik|Meedia]] ka [[Gozan]]i ([[Goosan]]i) piirkonda: ''[[Hoosea]] üheksandal aastal vallutas Assuri kuningas Samaaria ja viis Iisraeli asumisele Assurisse, pannes nad elama Halahhi, Haabori jõe äärde Goosanis, ja meedlaste linnadesse.'' [[1. ajaraamat]]u 5,26 järgi küüditas juba [[Tiglat-Pileser III]] ([[Tukulti-apil-Ešarra III]]; 744–727 eKr) iisraellasi sellesse piirkonda: ''Siis äratas Iisraeli Jumal Assuri kuninga Puuli vaimu, ja Assuri kuninga Tiglat-Pileseri vaimu, ja laskis vangistada ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole suguharu ning viia need Halahhi, Haaborisse, Haarasse ja Goosani jõe äärde, kus nad on tänapäevalgi.'' Võib-olla on siin segi aetud Tiglat-Pileser III ja [[Sargon II]] (Šarru-kīn II; 722–705 eKr) küüditamised. Igatahes leiduvad Tall Ḩalafi tekstides ja ühes kirjas Gozanist [[Asarhaddon]]ile 7. sajandist eKr heebrea nimed ''Hošea'', ''Halbishu Samaariast'', ''Palti-Jahu'', ''Neri-Jahu'' ja ''Azari-Jahu''.
 
Pärast Assüüria riigi kokkuvarisemist sai linnast 612 eKr [[Uus-Babüloonia]] koloonia. Hiljem muutus ta veelgi tähtsusetumaks, kuid oli asustatud islamiajani välja.