Tall Ḩalaf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
18. rida:
[[Gozan]]i linn paiknes alal, mis moodustas 2. aastatuhandel eKr [[hurriidid|hurriitide]] riigi [[Mitanni]] keskuse. Oletatakse, et Gozanis valitsesid hurriidid, kuni sellest sai [[aramealased|aramealaste]] riigi [[Bit-Bahianni]] pealinn. Raidkirjadega kõige paremini tõendatud aramealaste valitseja oli [[Kapara]], [[Hadiani]] poeg. Oletatakse, et ta valitses 10. või 9. sajandil eKr. Ta laskis tsitadellile endale püstitada arvukate kujutistega kaunistatud monumentaalehitise (''[[bīt ḫilāni]]''). Sealt leitud raidkirjad tõendavad ka kohanime ''Guzana''.
Assüüria kuningas [[Adad-nirari II]] (911–891 eKr) võitis aramealaste kuningat [[Abisalāmu]]t (Absalomi) ning hakkas Gozanilt andamit saama. Nagu tõendab üks raidkiri [[Tall al-Fikhīrīyah]]'st, peeti Gozani ümbrust juba 9. sajandil eKr (vähemalt ajutiselt) Assüüria provintsiks, kuigi seda esialgu valitses kohalik dünastia. Aastatel [[808 eKr]] ja 759–758 eKr leidsid aset aramealaste ülestõusud, mille assüürlased [[Adad-nirari III]] (809–783 eKr) ja [[Aššur-dan III]] (772–755 eKr) ajal maha surusid. Võib-olla mainib neid sündmusi [[Jesaja raamat]] 37,12:
[[Pilt:TellHalaf,S1.jpg|pisi|Tsitadelli piirkond kirdest. Küngas vasakul näitab maapinda läänepalee (''[[bīt ḫilāni]]'') juures. Palee jäänused kaevati välja 2 m paksuse kihina. Uued Berliini väljakaevamised alates 2006. aastast.]]
Linnast sai 9. sajandi lõpus eKr Assüüria ''Guzana'' provintsi asevalitsejate residents. See annab tunnistust sellest, et umbes sel ajal inkorporeeriti Bit-Bahianni kindlalt
Pärast Assüüria riigi kokkuvarisemist sai linnast 612 eKr [[Uus-Babüloonia]] koloonia. Hiljem muutus ta veelgi tähtsusetumaks, kuid oli asustatud islamiajani välja.
|